27 mai 2013 läks kindlasti Pelgulinna Gümnaasiumi ajalukku, sest esmakordselt toimusid kooli ruumides (ujula, võimla, arvutiklass) ja staadionil kooliolümpiamängud. See polnud tavaline spordipäev, see oli nagu suur olümpia, ainult osavõtjad olid kõvasti nooremad, kuid kas kõik? Üritus toimus kogu koolile, osavõtjad 1.-11. klassini. Kokku ligi 700 õpilast. Plaanitud oli 800 õpilast, aga selleks ajaks olid XII klassid oma õppetöö lõpetanud ning kaks II klassi ekskursioonile läinud.Kooliolümpiamängud on õpilasi, õpetajaid ja vanemaid ühendav haridusliku orientatsiooniga, innustav ja arendav spordipidu, mis järgib nii oma vaimsuse, sisu kui ka rituaalide poolest Olümpiaharta põhimõtteid.
Kooliolümpiamängude eesmärkideks on olümpiaideede tutvustamine õpilastele ja spordiharrastuse populariseerimine läbi koolide spordielu värvikamaks muutmise. Samas ei ole kooliolümpiamängud üleriiklikuks ürituseks, kuhu valikvõistluste kaudu jõuavad üksnes parimad. Sel juhul jääks kooliolümpiamängude põhieesmärk – tuua olümpiamängud iga õpilaseni – täitmata. Kooliolümpiamänge on Eesti Olümpiaakadeemia eestvedamisel peetud juba 2004. aastast.(http://www.olympiaharidus.eu/index.php?page=72&)
Pelgulinna Gümnaasiumis algas kõik sellega, et elektroonilistele infotahvlitele ilmusid kooliolümpiat tutvustavad powerpoint esitlused. Need tutvustasid antiikolümpiat, kaasaegseid suve- ja taliolümpiamänge. Siis mäletame kõik, kuidas kehalise kasvatuse õpetajad õpilasi gruppidesse jaotasid ja sporditeemalisi luuletusi ja jutte kirjutama panid, millest valmis vahva PELGULINNA GÜMNAASIUMI SPORDI E-RAAMAT! http://issuu.com/birgylorenz/docs/spordi_e-raamat
Nüüd oli kord maskoti konkurssi käes, sellest võtsid osa 1-8 klassini õpilased, kuid võit läks 4b klassi õpilasele JAANUS PAULUS-le oma maskotijoonistusega TROSSIT.
Nüüd oli kord püramiidide konkursil (5-12 klass), kus teemaks sport ja olümpiamängud.
QR koodidega olümpiateemalise viktoriiniga (46 küsimust antiikolümpiast tänapäevani) üllatasime ka iseennast. See oli üks tore võistlus,kus esmakordselt jagasime juba ka olümpiamedaleid.
Kunstitundides joonistasid õpilased sporditeemalisi pilte ja -figuure.
Diplomi kujundamisel kasutasime maskotti ja olümpiasümbolit - olümpiarõngaid. Autasustasime meenediplomiga kõiki Kooliolümpial osalenuid. Medalite osas langes valik OA poolt pakutud ilusatele medalitele. Meie olümpial autasustati vaid võitjat, nagu antiikolümpial.
Olümpiaprogrammi tõime sisse kaasaja "pärli" - KINECT tantsuvõistluse, mis osutus õpilaste seas väga populaarseks.
Tuntud sportlastega kohtumiseks valisime sel korral jalgpallurid, sest meie kooli õppurite hulgas on selle ala harrastajaid ja huvilisi kõige rohkem.
Ning lõpuks "kogupauk" - kooliolümpiamängude avatseremoonia, võistlusprogramm (kilbijooks, käsikutega kaugushüpe, paberlennukite vise läbi olümpiarõngaste, istepallivise, nuudlitega teateujumine, hiireklikivõistlus, väikeste pallide täpsusvise, tõukeratta teatesõit), autasustamised igal täistunnil ja lõputseremoonia.
Üritusele au ja uhkuse andis ehtne Olümpialipu ja -hümni olemasolu, mille eest oleme tänu võlgu Eesti Olümpiaakadeemiale. Ilm oli justkui tellitud päikesepaisteline ja kõik osavõtjad heatujulised.
Siinkohal suur tänu abistajatele, tänu kellele sai see suursündmus teoks.
No comments:
Post a Comment