Johanna Saliste Tallinna koolinoorte sulgpalli MV-l 8. kohal!

22. ja 23. novembril toimusid Tallinna Sulgpallihallis Tallinna XLI koolinoorte spordimängude meistrivõistlused sulgpallis, millest võttis osa ~160 õpilast kokku 37-st koolist. Nende seas ka meie gümnaasiumi õpilased. Reeglite järgi said kõik osavõtjad kindlalt mängida  ühe geimi 21 punktini. Alagruppide võitjad jätkasid olümpiasüsteemis. SILVER LAVITS sai võimaluse mängida neli kohtumist, kus ühe võitis ja kolmel tuli tunnistada vastase paremust. JOHANNA SALISTE sammus võidukamalt, neli võitu ja kaks kaotust. Lõpp protokollis tubli 8. koht 30 võistleja seas!

Õpetajatena oleme oma õpilaste üle väga rõõmsad, sest plaan osaleda õppeaastal 2022-2023 pea kõikidel Tallinna koolinoorte võistlustel, kus vähegi on spordilapsi välja panna saab ainult nii teoks. Samas anname endale aru, et lihtsalt õpilasi võistlustele saata, et massi tõsta ja korraldajate aega tappa pole ka mõtet. Kahjuks selliseid koole Tallinnas leidub, kus võistlemas on lapsed, kes ei tea isegi, mis ala nad tegema saadeti.

Ilusatest mängudest polnud kasu, Nõmme Gümnaasium "küttis sauna".

Tallinna koolinoorte MV jalgpalliturniir sai nüüd Pelgulinna Gümnaasiumi jaoks igat pidi läbi. Nagu eelmises artiklis kirjutasin, jäid põhikooli poisid edasistest mängudest ilma, nii juhtus ka gümnaasiumi noormeeste võistkonnaga. Loosiga sattusime alagruppi, kus vastasteks Järveotsa Gümnaasium, Ehte Humanitaargümnaasium ja Nõmme Gümnaasium. Ehte Humanitaargümnaasium on juba läbi aegade olnud tugev jalgpalli kool, Nõmme Gümnaasiumist teadsime vaid juttude põhjal, et nemad on tugevad. Aga, et nii ülivõimsad, seda ei oleks osanud isegi kõige õudsamas unenäos ka näha. Seega Nõmme Gümnaasium "küttis alagrupi kaaslastele sauna ja väga tulise". Ei imesta, kui Tallinna koolinoorte meistriks 2022 tulebki meie alagrupi ülivõimas võitja Nõmme Gümnaasium, saame näha!

Natuke ka meie võistkonna sisekliimast ja mängudest. Vaatamata mängude tulemustele saan õpetajana öelda, et sain nautida imelist jalgpalli ja seda nii mängu ilu kui ka võistkonna suhtumise poolest. Seda, kui professionaalselt noormehed võistkonnas platsil kohad ära jagasid, üksteist toetasid ning arvestasid, et vahetused saaksid teoks õigeaegselt ning kõik kohalolijad said mänguaega, oli südant soojendav kõrvalt vaadata. Pelgulinna Gümnaasiumi jalgpalli võistkonda kuulusid: Sten Martti Rand, Raiko Madar, Mattias Hint, Anders Sarapuu, Markus Erm, Pärtel Avestik (12kl), Sebastian Ustaal, Henri Kats, Kevin Kivimaa, Lauri Tšugart, Markus Kastemäe (11kl), Ats Silk (10kl).

Esimene mäng Järveotsa Gümnaasiumiga kulges meile positiivselt, ei saa öelda, et oleks olnud kerge mäng, aga seda, et edaspidised mängud läksid üha raskemaks, kiiremaks ja tehnilisemaks, seda me tol hetkel ette arvata ei suutnud. Õnneks läks sedapidi, et sammusime 3:0 võiduga ja rõõmsate nägudega järgmisele mängule. Väravaautoriteks Ats Silk, Anders Sarapuu ja Sebastian Ustaal. Järgmine mäng kulges Ehte Humanitaargümnaasiumi surve all, aga pidasime vastu. 1:0 asusid küll vastased juhtima, aga Sten Martti Rand põrutas palli ennem lõpuvilet vastaste väravavõrku ja viik oligi jalule seatud. Veel polnud midagi kadunud. Viimane mäng oli Nõmme Gümnaasiumiga. Arvan, et see oli meie kõikide elu pikim 15 minutit, mis kulges nagu agoonia. Nõmme mängis meid ja ilmselt ka kõiki teisi saatusekaaslasi lihtsalt julmalt üle, kohati tundus, et isegi nagu veidi üleolevalt. Meie poisid püüdsid päästa, mis päästa annab ning nagu ikka siis juhtub, tehtigi viga karistusalas. Penalti! Nõmme tegi vahetuse nagu hokimängus, vahetas platsile "pikkades pükstes" mängijad. Salamisi kuulsin, et kui mees tuleb võistlusplatsile pikkades dressipükstes, siis on ta varumees :) Mindigi penaltit lööma, nagu "naela seina", aga võta sa näpust meie "sein" ei olnud puust, see oli betoonist! Väravavaht Mattias Hint tõrjus väga professionaalselt löögi ja vastaste pettumus oli silmaga näha. Siis aga vaatamata meie võistkonna pingutustele hakkas juhtuma ja nii tuli lõpuvile kõlades tunnistada 10:0 vastase paremust, siinkohal pean mainima, et Ehte kaotas 7:0 ja Järveotsa 8:0, meie mängus oleks olnud aus siis 9:0, aga "Oleks" on iidse Tõstamaa vanasõna järgi paha poiss. Üks tore seik tuli mulle veel meelde. Mattias mängis väravavahi kohta Pelgulinna Gümnaasiumi võistkonnas V klasside Põhja-Tallinna ja Kristiine koolide jalgpallivõistlustel juba siis, kui oli alles III klassi junsu, vot nii!!!

Aga aitäh poisid, et olete toredad, rõõmsameelsed ja sõbralikult ühethoidev meeskond. Näitasite, et Pelgulinna Gümnaasiumist ei ole sport kuskile kadunud. Olen õnnelik, et saan olla teie õpetaja.

3 ilusat mängu, aga uks jäi suletuks.

Ootasime, mis me ootasime, aga lõpuks jõudsid ka meieni Tallinna koolinoorte meistrivõistlused  jalgpallis. Kaks aastat pausi ja kogu võistlussüsteem oli tavapärasest erinev. Alustades sellega, et kõik võistlusmängud viis läbi Eesti Jalgpalli Liit ja tegi seda EJL sisehallis. Mängiti katus pea kohal ja mõnusal pehmel kunstmurul. Mis aga eriline, mänguaega võitja selgitamiseks nooremas vanuseastmes (põhikool, 6-9 kl) vaid 12 minutit! Selle lühikese ajaga tuli kohe suruma hakata, midagi ei tohtinud jääda lõpuminutitele. Liikumisõpetaja-kaasaelajana märkasin, et ükski kool ei pannud välja võistkonda, kus oleks olnud sees "hoovimängijad". Lähed ju ikkagi parimat püüdma. Seega võistlesid jalgpallurid omavahel, mis aga põnev, treeningrühmad olid segi löödud. Tulid poisid halli ja ütlesid: " Kõik mu trennikaaslased on siin!" Kõik erinevate koolide võistkondades ja eri vanustega koos. Ka meie, Pelgulinna Gümnaasiumi võistkonnas mängisid poisid 6.-9. klassini. 

Esimeses mängus läksime kokku Tallinna Saksa Gümnaasiumiga, kes osutus ka täiseduga meie alagrupi võitjaks. Ehmatus oli suur, kui 5 minutiga lõid vastased meie väravavõrku 2 palli. Siis aga saime oma mängu käima ja saime ka endale "silma pähe". Kahjuks hakkas aga mänguaeg meie kahjuks tööle ning meil tuli vastu võtta turniiri ainuke kaotus seisuga 2:1. Meie kauni värava autoriks oli Alexander Sillamaa.

Teises mängus Õismäe Gümnaasiumiga olime juba teadlikumad ja hakkasime ise vastastele survet avaldama. Paul Hendrik Rass põrutas pommlöögist esimese värava 1:0 , õpetaja hüppas rõõmust üles-alla, aga lõpuvile lõpetab mängu. Läks natuke aega mööda ja ilusa koostööga Alexanderi söödust lõi Johannes Lillemets meisterliku värava, seis 2:0. Peaaegu lõpuminutil sai Paul Hendrik Rass uuesti võimaluse väravalöögiks ja 3:0 Pelgulinna Gümnaasiumi võit!

Kolmas mäng Järveotsa Gümnaasiumiga oli vast senistest mängudest kõige rohkem Pelgulinna Gümnaasiumi kontrollitav. See tähendab, et väravavaht Arp Andreas Kaup sai väravas suhteliselt rahulikult mängukulgu jälgida. Mäng kulges rohkem keskväljaku ja Järveotsa kooli väljakupoolel. Lõppseis 2:0 ja meie tublid väravakütid jällegi alles 7. klassis õppivad Alexander Sillamaa ja Johannes Lillemets.

Pelgulinna Gümnaasiumi võistkonnas andsid endast parima: Arp Andreas Kaup, Paul Hendrik Rass, Ken -Sander Aasoja, Joosep Lõssenko,  Ats Heinvere (9.kl), Savva Smirnyagin (8.kl), Johannes Lillemets, Alexander Sillamaa, Ken-Christoffer Koppel, Henry Erilaid (7. klass), Samuel Lillemets (6. kl).

Kahjuks pääses edasistele mängudele vaid alagrupi võitja ja meile jäi uks suletuks, aga me näitasime, et Pelgulinnas on ikkagi arvestatav jalgpalli võistkond ning järgmine aasta tuleme uuesti! Aitäh poisid, kes te nii tublilt kooli spordiau kaitsesite. Suur tänu ka Tanel Tartu, kes meie mängud videona jäädvustas ning kauni võistkonna pildi tegi. Olen õpetajana Teie üle väga uhke!