Jalgpallurid mängisid justkui erinevatel aastaaegadel.

Kui teistel pallimängudel on alati teada, kus mängud toimuvad, siis jalgpallis nagu üldse Eesti jalgpalli ajaloos on igasugused üllatused kalju kindlalt olemas. Kahjuks tihti need pole meeldivad üllatused, aga üllatus on üllatus. Sellepärast ütleb ka iidne Tõstamaa vanasõna, et mitte kortse näkku lasta tulla: "imesta, ära vihasta". Kui lugeja ei tea, mis see tähendab, soovitan minna peegli juurde ja proovida peale selle artikli lugemist need näoilmed sooritada.

9. novembril, kui asusid alagrupi mängudele meie põhikooli poisid, siis peeti kõik mängud mõnusas EJL sisehallis, pehmel murul ja katus peakohal. Jah, ega ilm ka siis midagi kiita polnud, õpetaja oli platsikõrval talvemantlis kindad ja müts peas, aga mängumeestel oli tingimused ideaali lähedased. Põhikooli poisid mängisid väga muljetavaldavalt, siiski viik Kadrioru Saksa Gümnaasiumiga 1:1 meie väravalööjaks ALEXANDER SILLAMAA, kaotus Linnamäe Vene Lütseumile 2:1, Pelgulinna poolt lõi "silma pähe" JOHANNES LILLEMETS ning võit Vanalinna Hariduskollegiumi üle 2:0 ühe meie värava autoriks HENRY ERILAID, teine väral oli vastaste poolt tehtud "kingitus" ehk oma värav, ei aidanud meid alagrupimängudest edasi. Juba teist aastat mängitakse kiirturniiri, see tähendab, et mänguaega ja enda paremuse maksma panemiseks on võistkondadel aega vaid 12 minutit. Alagrupist pääseb edasi ainult võitja meeskond. Nii jäime rongist maha, aga näitasime siiski väga südikaid mänge ja kui arvestada, et Pelgulinna Gümnaasiumi võistkonnas oli kõigest üks IX klassi õpilane ja enamus VII klassi poisid, siis tulevikus on meil lootust ka edasistele mängudele pääseda, järgmised kaks aastad on lootusrikkad. Meie võistkond koosnes:

Savva Smirnyagin, Johannes Lillemets, Alexander Sillamaa, Ken-Christoffer Koppel, Henry Erilaid, Gerret Ninn, Armin Kork, Samuel Lillemets, Sebastian Lillemets, Karl Ränd, Rivo Nikiforov, väravas Kaur Gustav Sakkeus ja Erik Kelmi. Platsi kõrval pealtvaatajate hinnangul tegid lisaks väravalööjatele imelist tööd veel GERRET NINN, KARL RÄND ning väravas ERIK KELMI. Õpetajana leian, et kõik olid väga tublid, sest muidu me ju mängudele üldse ei pääsekski.

Nüüd aga vaid nädal hiljem, 15. novembril oli kõik nagu õudusunenägu. Mängudega pidid alustama meie gümnaasiumi noormehed. Poisid olid kenasti valmistunud, teinud eelnevalt treeningmänge. Kõik viitas sellele, et ilmselt viimast korda, kui meie kool saab võistkonna välja gümnaasiumi osas saame nautida ilusaid jalgpalli mänge. Juhtus aga kõige hirmsam ja ebaausam lugu. Alustades sellega, et meie võistkonna kõige tulihingelisem toetaja haigestus, siis võistluspäeva hommikul sadas maha paks lumi ja sisehallis pidanuks toimuma veel viimased VIII ja IX alagrupi mängud viidi Eesti rahvuskoondise treeningu pärast välja Nike areenile, et koondis saaks soojas ja pehmel murul treenida. Masendust tekitas veel seegi asjaolu, et noortemänge justkui ei peeta olulisteks. OK, mõistan, et viime välja, aga valmistame siis mänguks platsi ette, lükkame lume ära! Aga ei, las poisid möllavad. Olen nõus, et jalgpallurid polegi päriselus nn normaalsed sportlased, sest Eesti tingimustes on nad harjunud iga ilmaga väljas olema, aga kus on võrdsus? I-VII alagrupp mängis ju oma mängud justkui teisel aastaajal (sisehallis) ja viimased kaks pidasid "lumesõda".

Sellele kõigele vaatamata olid meie gümnaasiumi noormehed nendes spartalikes tingimustes mängides väga tublid, võite küll ei saadud, aga väravavõrku sahistati pall kolmel korral. Mängus Mustamäe Reaalgümnaasiumiga lõi värava ERKI HALJASMÄE. Mäng ise lõppes seisuga 1:2 meie kahjuks. Teises mängus Tallinna 53 Kekkooli vastu saime 2 väravat, taas värav ERKI HALJASMÄE ja KEVIN KIVIMAA poolt lööduna, kahjuks ka selles mängus tuli vastu võtta 2:3 kaotus. Veel tuli lume sisse möllama minna RAM kooli ja Tõnismäe Reaalkooli vastu, seal kaotused vastavalt 0:5 ja 0:3.

Gümnaasiumi võistkonnas mängisid: Erki Haljasmäe, Kevin Kivimaa, Sebastian Ustaal, Markus Kastemäe, Henri Kats, Joosep Kuusler, Ats Silk, Ramon Alt, Ken- Sander Aasoja.

Suur tänu ka Ronja Vehmanile, kes mulle väärtusliku võistkonna pildi tegi ning noormeestega koos varajasi talvetingimusi üle elas. 

Suure huumori sõbrana, leidsin Tallinna loomaaia piltide seast samuti meeskonnapildi. Sealne seltskond on ka kuidagi kahtleval seisukohal, esimest lund nähes.

Olen Teile väga tänulik, et olete iseseisvad noored inimesed, kes saavad igal pool ja igas olukorras hakkama. Kooli direktori Tõnu Piiburi igal aktusel öedud sõnad: "Te saate hakkama" näitab, et öeldul on tulemust :)

Kõik meie sulgpallurid teises ringis.

Uue perioodi alguses asusid võistlustulle Tallinna koolide MV raames sulgpallurid. Tallinna Sulgpalli hall Lasnamäel oli kaks päeva juba hommikutundidest, kuni pealelõunani sigimist-sagimist täis. Kogu hallis oli maas seitse väljakut ja võistluspinget  algusest lõpuni. Pelgulinna Gümnaasium oli esindatud kolme võistlejaga põhikooli tüdrukud JOANNA NOORMETS, MARJA MIA KELL ja gümnaasiumi noormees OLIVER JÄRG.

Ootamist oma järgmiste kohtumisteni oli muidugi pikk aeg, aga saalis toimuvat jälgida on ka väga huvitav. Meie sulgpallurid olid avaringides võidukad ja jõudsid kenasti teise ringi. Seal tulid juba vastu tugevaimad ning lõpuks tuli finaalringidest eemale jääda. Siiski jõudsid ennem väljalangemist mängida meie õpilased Joanna 5 mängu, Marja Mia 4 ja Oliver samuti 4 mängu. 

Sulgpall on uskumatult atraktiivne spordiala, imelised löögid, kiirus liikumisel ja löökidel ning mis kõige vahvam pealtvaataja jaoks oli see, et kõik käib korraga erinevatel väljakutel. Alati ei peagi olema võistlejat kelle poolt olla, tule lihtsalt ja vaata, mida reketiga teha suudetakse. See on seda väärt!