Vapramad käisid "lõvikoopas"

Tallinna koolide erinevate spordialade meistrivõistlused on nüüd pidurdamatu hoo sisse saanud. Ei jõua ühte võistlust lõpetadagi, kui juba leiad end uuelt alalt ja uues kohas. Nii algaski uus õppeperiood  lauatennise võistlustega. See on koolinoorte sportmängude võistlusprogrammis kõige spetsiifilisem spordiala, sest lauatennist juba lihtsalt entusiasmist ei mängi. Seda näitab ka osalejate arv. Niisama lihtsalt ei panda võistlustele osalejat, et "las proovib". Kaotama ju ei lähe hea meelega keegi. Nii otsisime ka meie oma kooli lauatennise huvilised lapsed üles ning pakkusime neile välja võimalust "lõvikoopasse" ehk lauatennise kantsi siseneda. Vapramad võtsid väljakutse vastu ning tulid ja mängisid nii, nagu neil peetud mängudes mängida lasti. 

Põhikooli (6-9 klass) poiste võistlusklass oli kõige suurema osalejate arvuga. Võistlustulle asus 51 noormeest. Nende seas meie, alles VI klassis õppiv põhialal jalgpallur ARMIN KORK. Temal tuli anda lahing seitsmes mängus, millest võitis kolm. Ka kaotused tulid südika mänguga. Armin mängib väga pühendunult ja väliselt rahulikult, mis tegelikult noore mehe hinges toimub, seda teab ainult tema ise.

Gümnaasiumi noormeeste võistlusklass oli esindatud teiseks suurema osalejate arvuga. Kristiine Spordihalli paigutatud 18 laua taga käis 32 mängijat. Pelgulinna Gümnaasiumi võistkonnas meie kõige staažikamad pinksiharrastajad HUKO KIBUS ja ROBI MIKK. Nemad on sellel alal käinud kooli esindamas alates sellest ajast, kui nad olid veel VI klassi poisid. Eile said mõlemad noormehed mängida kuus mängu, millest mõlemad võitsid kolm kohtumist. Kokkuvõttes saavutasid poisid tublid Huko 12. koha ning Robi 19. koha. Miks sama tulemuse korral Robi mõned kohad tagapool baseerus on seotud sellega, et Robil tuli esimeses mängus tunnistada vastasmängija paremust ja nii jätkus teekond kaotusringist ülespoole.

Põhikooli tüdrukute seas esindas meie kooli vaeldamatult multifunktsionaalne noorsportlane SIMONA SEPP, kel kõrged tulemused ette näidata tennises, kes aga kuulub kooli võistkonda absoluutselt kõikidel spordialadel, kus neiud oma panuse anda saavad. Sellised õpilased on kõikide õpetajate unistus. Vaatamata sellele, et juba järgmisel päeval tuleb Simonal osaleda suusatamise teatenaiskonna koosseisus Tallinna koolinoorte võistlustel, oli ta valmis andma endast parima ka nüüd. Neli tasavägist mängu, millest ühe võitis, andis talle lõppkokkuvõttes 18. koha.

Esimesel päeval "viskasime tulle" ka oma gümnaasiumi neiu ja kaks rõõmsameelset V klassi spordipoissi. Nemad said lauatennise võistlusel "käe valgeks". LISETTE PENT ning ARDI KALDAM ja SANDER TILK pidasid kõik kolm kohtumist, millest Lisette ja Ardi võitsid ühe. Natuke harjutamist ja järgmistel aastatel läheb juba paremini.

Igal juhul on meil nende tublide õpilaste näol vahva lauatennise järelkasv olemas veel vähemalt kaheks-kolmeks aastaks.

Et kõik nii roosiline ei tunduks, siis peame tõdema, et kahjuks on tekkinud ka õpilasi, kes treenivad oma lemmikalal, aga kooli esindama ei ole valmis tulema. Vabandused, et pean minema arsti juurde, või, et reketid on maal jne on nii läbinähtavad ja nõmedad vabandused, et neid pole mõtet isegi esitada. Lihtsam on öelda: "Õpetaja, ma ei taha võistelda", me pole mitte kunagi kedagi vägisi võistlustele viinud. Aga võistlustel on eelregistreerimine, võistlejad on seatud võistlusringidesse ja puudumised ajavad süsteemi sassi ning tekitavad korraldajatele lisa muret. Me ju mitte keegi ei soovi, et me kutsume omale sünnipäevale 10 inimest, valmistame peo ette ja siis selgub, et nemad ei tulegi. Pidu ja tuju rikutud!

Aga juba homme on SUUSATAMINE ja ülehomme MALE!