Gümnaasiumi võrkpalli neiud jõudsid ka II ringi.

Märtsi viimasel nädalal jõudis lõppu gümnaasiumi neidude teekond Tallinna Koolinoorte MV võrkpallis. Alagrupi mängud RAM koolis olid edukad. 2:0 võidud 32KK  ja Tallinna Kopli Kunstigümnaasiumi vastu, 2:1 võit võõrustava kooli RAM kooliga ning ainuke kaotus Westholmi Gümnaasiumile aitasid meid hea tujuga edasistele mängudele. 

II ringi paremad asusid mõõtu võtma juba võrkpalli Mekas Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis. Nüüd tulid meile vastasteks juba koolid, kus võistkond koosnes valdavalt tegev võrkpalluritest ning need mängud olid juba hoopis teist masti, kui seda mängitud alagrupimängud. Meie võistkonda aga tabasid ootamatult  ka haigused ning sel juhul teab juba iga sporti lähemalt mõistev inimene, et pooliku võistkonnaga on edu saavutamine keeruline. Lugupidamine siinkohal Isabella Pritsu, kes on nii suure kohusetundega, et tuli võistlustele kõrge palaviku ning meeletu peavaluga. Võrkpallis loetakse mäng kaotanuks, kui platsil pole nõutud arv (6) mängijat. Lilleküla Gümnaasiumilt ja Reaalkoolist tuli vastu võtta kaotused tulemusega 2:0, kuigi omavahelised mängud olid väga tasavägised. Siiski uks edasistele mängudele jäi suletuks.

Meie võistkonnas mängisid: Ronja Lydia Vehmanen, Kertu Kerdt, Iris Mill, Eliisa Zelenets, Isabella Pritsu, Lisette Pent, Hanna- Grete Suurvärav, Karmen Eller.

Oleme siiski väga rõõmsad, et meil on taas Tallinna Koolinoorte Meistrivõistlustele välja panna tüdrukute võistkondi, olime ju selles osas vahepeal vaeslapse osas.

Kas oleme sattunud vastuvoolu ujuma? Võidud on meid maha jätnud.

Juba teist sportmängu järjest oleme pidanud võistkondlikult alla neelama kibedaid mänge. Sel korral tunnistasime vastaste paremust gümnaasiumi noormeeste korvpalli turniiril. Jah, peame tunnistama, et ainult tahtmisest üksi jääb väheks, oskused on ka ikka väga olulised, seda eriti nii tehnilisel spordialal nagu on korvpall. Oh meid naiivseid, läksime Tallinna koolinoorte MV alagrupimängudele korvpallis jalgpalluritest koosneva meeskonnaga. Vahetundides võimlas korvpalli mängimas käivad poisid arvasid, et võiks ju proovida. Ega peale õpetaja ei teagi ju õpilased, milline tase tegelikult neil võistlustel on, aga "ära tapa" laste soovi olla aktiivne ja ülesandmine võistlusteks saigi tehtud. 2 kuud varem oli ka teada, et kümnest ülesantavast mängijast on meil ju vähemalt 2 väga heal tasemel korvpallurit. Vigastused ja oma klubimängud ei hüüa aga tulles, nii asusimegi RAM kooli võimlasse teele vaid harrastus korvpalluritega. 

Koolimängude süsteem on veidi teine, kui oleme harjunud televiisorist nägema. Mängitakse 4x6 minutit jooksvat aega. Esimene ehmatus ehk mäng 21. Kooliga oli ikka väga hull. Unustasime kõik korvpalli mänguga seonduva. Tegime võistkondlikult uskumatuid sööduvigu, st viskasime lihtsalt ruttu palli käest ära, visked korvile läksid "ässa". Oli tunne, miks me siia tulime. Võtsime eesmärgiks saada vähemalt 2 punkti, et ei saaks 0-ga. Vastased nautisid mängu, nagu meid platsil polekski. Õnneks oli meil treenerina pingilt võtta JOOSEP PÕLDRE, kes vigastusest taastuva korvpallurina sai meie mängijaid juhendada ning tegi seda väga rahulikult ja vaoshoitult. Suutsime siiski oma eesmärgi täita ja enamgi veel, lõppskooriks kujunes 50:10 meie kahjuks. Teine mäng Mustamäe Gümnaasiumiga oli juba üldpildis natuke nauditavam, tegime vähem vigu ja vastane oli ka natuke rohkem "meie puust". Võiduni me ei küündinud, ka selles mängus olime pidevalt tagaajajate osas. Mäng lõppes Mustamäe Gümnaasiumi kasuks 32:26. Viimane mäng tuli siis vastamisi minna korraldava RAM kooliga, kes osutus meie alagrupi võitjaks. Nagu sportlaskeeli öeldakse, olid vastased meie vastu platsile saatnud "kaerad" ehk II ešeloni mehed. Aga ikka läks rahmeldamiseks, olgu või kolmanda ešeloni mehed, aga jalgpalluritega kossumeestele vastu ei saa. Kaotusnumbriteks 45:15.

Õpetajana panin kenasti kirja kõik kolme mängu peale individuaalselt visatud punktid. Õnneks said kõik mängijad " käe valgeks" ehk punktid protokolli. Meie võistkonna resultatiivseimaks mängijaks osutus KEVIN KIVIMAA visates 15p, talle järgnes ERKI HALJASMÄE 12p, edasi HENRI KATS 7p, siis LAURI TŠUGART, MARKUS KASTEMÄE ja JOOSEP KUUSLER kõik 5p ning SEBASTIAN USTAAL 2p.

Võistkonna treeneri rollis olnud Joosep Põldre kohta sõnas Erki: "Joosep, sinus voolab treeneri DNA"  ning mängude järgselt võttis turniiri kokku sõnadega: "Ägeda kogemuse võrra saime targemaks ning järgmine aasta oleme kindlasti paremad ja loodetavasti on meil rohkem kahuriväge ka!" Mina õpetajana olen Erkiga kõikides ütlustes sama meelt ja spordipoisid on ikka üks vahva kamp!

Rahvastepall, poiste lemmik "viskas võistlustel kirve."

Emakeele päeval toimusid Lilleküla Gümnaasiumis 5 klasside poiste Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa koolide rahvastepalli võistlused. Võistlustele registreerus vaid viis võistkonda. Seda, et meie Pelgulinna Gümnaasiumi tublid viskajad ja püüdjad ei võta ainsatki mänguvõitu poleks küll eales osanud uneski näha. Kas tõesti on vahele jäänud aastad mõjunud nii rängalt, et võistlusvaim alt vedas. Poistel, kes tunnis mängivad täiesti arvestatavat mängu, viskavad tugevasti ning püüavad julgelt, unustasid nüüd võistlustuhinas selle mängu kõige tähtsamad mänguosad ära. Aga pole hullu. Ütleb ju Eesti vanasõnagi: "kõik päevad pole vennad."

Võistkonnas mängisid ikkagi tublid spordipoisid erinevatelt spordialadelt: Artur Annsoo, Antoni Sepa, Oskar Sander, Paul Samuel Valton, Indrek Idla, Norman Parts, Kristofer Virtmann, Andre Paju.

Elo Mirtel Luik saavutas Tallinna koolinoorte malevõistlustel II koha!

Peale 25 aastast vaheaega osalesid meie, Pelgulinna Gümnaasiumi õpilased, taas Tallinna koolinoorte meistrivõistlustel males. Kuna tänapäeva lapsed on vahetundides kogu aeg ninapidi telefonides, siis mööda minnes piilusin, et mis see nii huvitav küll on, et ümbritsevat ei näe. Ja mida mina pisteliselt nägin! Lapsed mängivad virtuaalmalet. Väike uurimistöö ja tuleb välja, et selliseid õpilasi, kes oskavad malet mängida ei olegi nii vähe, aga kes on nõus ka kooli sellel nii teistmoodi spordialal esindama on vähe. Ilma suurema mangumiseta andsid oma nõusoleku ELO MIRTEL LUIK (6.kl), RIVO NIKIFOROV (6kl) ja KRISTJAN KONRAD PEENRA (10kl).

Mõeldud tehtud ja asusime lapsi võistlustele registreerima. Oh üllatust, ei peagi enam Tallinnas Vene tänavale Paul Kerese nimelisse Malemajja lapsi saatma. Ka koolisport on "kolinud" internetti ja nii saatsime peakorraldajale vajalikud andmed ja seadsime sammud kooli raamatukogusse. Kell 12 anti vint.ee keskkonnas "satrt", ehk igale õpilasele ilmus ekraanile malelaud, kus teisel pool vastane hoopis teisest koolist. Minule, õpetajana vägev kogemus vaatlejana. Kokku said kõik õpilased mängida 7 matši. Rivo võitis 4, Elo Mirtel 3 ja Kristjan Konrad võttis kõik pakutavad versioonid 3 võitu, 3 viiki ja 1 kaotus.

Võistlusklasside esikolmikud saadeti koolidesse. ELO MIRTEL LUIK saavutas Tallinna koolinoorte MV males HÕBEMEDALI!

Aitäh teile selle vahva kogemuse eest viibida virtuaalsel maleturniiril ja, et jagasite informatsiooni, kuidas tänapäeval saab malet mängida nii, et oled "oma pesas", aga kõik käib nii nagu päriselus, st palju aastaid tagasigi. Malemäng, ega targad lapsed pole õnneks kuskile kadunud!

Suusatajad tõid Pelgulinna Gümnaasiumi jälle pildile. Tallinna koolinoorte MV teatesuusatamises ja hõbemedalid!

Eelmine nädal oli Tallinna koolinoorte meistrivõistluste raames üks spordinädal. Vaevalt saime lauatennise turniiriga ühele poole, kui juba järgmisel päeval tuli suusatamise teatevõistkonnaga Nõmme Spordikeskuses kohal olla, et kooli spordiau kaitsta. Loomulikult oli võistlustules meie põhikooli suusaneiud, sest selles vanuseastmes on meil veel õnneks tüdrukuid, kes seda rasket ala harrastavad. 

Tüdrukutel oli distantsi pikkuseks 1,4km ring ja seda läbiti võistkonna peale 4 ringi. Pelgulinna Gümnaasiumi võistkonnas suusatasid end Tallinna Nõmme Põhikooli järgi teisele kohale ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi ette KARMEN NOORMETS, JOANNA NOORMETS, HANNA AIDAS ja SIMONA SEPP. Tasuks tüdrukutele kaunid hõbemedalid ja kooliperele teadmine, et kõrgetele kohtadele spordis jõuavad ka meie kooli sportlased. Õnneks on tegemist enamuses alles põhikooli mitte lõpetavate õpilastega, seega saame vast suusatamises veel järgmistel aastatelgi medalilisa oodata.

Vapramad käisid "lõvikoopas"

Tallinna koolide erinevate spordialade meistrivõistlused on nüüd pidurdamatu hoo sisse saanud. Ei jõua ühte võistlust lõpetadagi, kui juba leiad end uuelt alalt ja uues kohas. Nii algaski uus õppeperiood  lauatennise võistlustega. See on koolinoorte sportmängude võistlusprogrammis kõige spetsiifilisem spordiala, sest lauatennist juba lihtsalt entusiasmist ei mängi. Seda näitab ka osalejate arv. Niisama lihtsalt ei panda võistlustele osalejat, et "las proovib". Kaotama ju ei lähe hea meelega keegi. Nii otsisime ka meie oma kooli lauatennise huvilised lapsed üles ning pakkusime neile välja võimalust "lõvikoopasse" ehk lauatennise kantsi siseneda. Vapramad võtsid väljakutse vastu ning tulid ja mängisid nii, nagu neil peetud mängudes mängida lasti. 

Põhikooli (6-9 klass) poiste võistlusklass oli kõige suurema osalejate arvuga. Võistlustulle asus 51 noormeest. Nende seas meie, alles VI klassis õppiv põhialal jalgpallur ARMIN KORK. Temal tuli anda lahing seitsmes mängus, millest võitis kolm. Ka kaotused tulid südika mänguga. Armin mängib väga pühendunult ja väliselt rahulikult, mis tegelikult noore mehe hinges toimub, seda teab ainult tema ise.

Gümnaasiumi noormeeste võistlusklass oli esindatud teiseks suurema osalejate arvuga. Kristiine Spordihalli paigutatud 18 laua taga käis 32 mängijat. Pelgulinna Gümnaasiumi võistkonnas meie kõige staažikamad pinksiharrastajad HUKO KIBUS ja ROBI MIKK. Nemad on sellel alal käinud kooli esindamas alates sellest ajast, kui nad olid veel VI klassi poisid. Eile said mõlemad noormehed mängida kuus mängu, millest mõlemad võitsid kolm kohtumist. Kokkuvõttes saavutasid poisid tublid Huko 12. koha ning Robi 19. koha. Miks sama tulemuse korral Robi mõned kohad tagapool baseerus on seotud sellega, et Robil tuli esimeses mängus tunnistada vastasmängija paremust ja nii jätkus teekond kaotusringist ülespoole.

Põhikooli tüdrukute seas esindas meie kooli vaeldamatult multifunktsionaalne noorsportlane SIMONA SEPP, kel kõrged tulemused ette näidata tennises, kes aga kuulub kooli võistkonda absoluutselt kõikidel spordialadel, kus neiud oma panuse anda saavad. Sellised õpilased on kõikide õpetajate unistus. Vaatamata sellele, et juba järgmisel päeval tuleb Simonal osaleda suusatamise teatenaiskonna koosseisus Tallinna koolinoorte võistlustel, oli ta valmis andma endast parima ka nüüd. Neli tasavägist mängu, millest ühe võitis, andis talle lõppkokkuvõttes 18. koha.

Esimesel päeval "viskasime tulle" ka oma gümnaasiumi neiu ja kaks rõõmsameelset V klassi spordipoissi. Nemad said lauatennise võistlusel "käe valgeks". LISETTE PENT ning ARDI KALDAM ja SANDER TILK pidasid kõik kolm kohtumist, millest Lisette ja Ardi võitsid ühe. Natuke harjutamist ja järgmistel aastatel läheb juba paremini.

Igal juhul on meil nende tublide õpilaste näol vahva lauatennise järelkasv olemas veel vähemalt kaheks-kolmeks aastaks.

Et kõik nii roosiline ei tunduks, siis peame tõdema, et kahjuks on tekkinud ka õpilasi, kes treenivad oma lemmikalal, aga kooli esindama ei ole valmis tulema. Vabandused, et pean minema arsti juurde, või, et reketid on maal jne on nii läbinähtavad ja nõmedad vabandused, et neid pole mõtet isegi esitada. Lihtsam on öelda: "Õpetaja, ma ei taha võistelda", me pole mitte kunagi kedagi vägisi võistlustele viinud. Aga võistlustel on eelregistreerimine, võistlejad on seatud võistlusringidesse ja puudumised ajavad süsteemi sassi ning tekitavad korraldajatele lisa muret. Me ju mitte keegi ei soovi, et me kutsume omale sünnipäevale 10 inimest, valmistame peo ette ja siis selgub, et nemad ei tulegi. Pidu ja tuju rikutud!

Aga juba homme on SUUSATAMINE ja ülehomme MALE!