Liikumisvahetund disc golfiga.

Nagu öeldakse "two in one", sai  Pelgulinna Gümnaasiumis koos Halloweeni üritusega toimuma ka liikumisvahetunni üritus. Sel korral proovisime õpilasi meelitada disc golfi kaugmaa visetega (draividega). Kuna kooli staadionil ruumi napib ja hirm oli ohustada ümbritsevaid aknaid, siis otsustasime visked teha lähimaaketastega (putteritega). Ütleb ju disc golfi põhireegelgi: "Ennem õpil viskama putteritega, kui lähed poodi kiirete draiverite järele!"

Nii tuligi ühel pikal vahetunnil staadionile vabatantlik hulk noori, kes tahtsid panna oma oskused proovile. Nende seas oli 9 poissi ja 7 tüdrukut. Julged noored said visata 2 katset ning selgitati välja parim poiss ja parim tütarlaps. Poiste parim tulemus oli 58m ja  tüdrukute parim tulemus oli 38m. Uute ketaste omanikuks said 6b klassi õpilased REVO MAIMRE ja MIRIAM HELENA TROLLA.

Palju õnne võitjatele!

Sel õppeaastal ainult individuaalaladega ja mitte halvasti.

Sel õppeaastal otsustasime Pelgulinna Gümnaasiumis, et osaleme koolinoorte võistlustel vaid individuaalsetel spordialadel. Nii tegidki Tallinna koolinoorte spordiaastaga algust meie murdmaajooksu huvilised noored mehed. Kui algselt oli plaanis võistlustele Nõmme Sordikeskusesse minna vaid gümnaasiumi noormeestega, siin selgus, et soovijaid oli ka põhikooli noormeeste seas.  Ilm soosis jooksjaid ning põhikooli noormeeste 1000m jooksu stardis olid meie poisid esindatud. Rada oli raske, kulges järsust tõusust üles ja teisest alla, kohati vihmast libe, "küpsetades ära" nii mõnegi jooksja. Distantsi läbis 91 jooksjat, meie kooli parima tulemuse 6. koha saavutas RASMUS TIBAR ajaga 3.18,0. ARTUR SPRIVUL sai ajaks 3.54,0 ja ROCCO LIIVA 4.11,0. Kohad vastavalt 64 ja 76.

Gümnaasiumi noormeestel tuli läbida sama ränk 1000m pikkune ring ning Pelgulinna Gümnaasiumi eest läksid rõõmsa meelega rajale LASSE LIBLIKMAN ja STEN MARTTI RAND. Vaatamata sellele, et oma jooksus finišeerusid noored vastavalt 3. ja 5. asetusega, tuli kokkuvõttes paikneda 35 kohale (3.20,0) ja 40 kohale (3.26,0). Samas pole need ju üldse kehvad tulemused, kui arvestada, et sellel distantsil said lõpuaja 77 noorsportlast.

Aitäh poisid, et tulite kooli spordiau kaitsma ja olete just täpselt nii vahvad noored inimesed, nagu te olete. Oleme õpetajatega teie üle uhked!

3 päeva sporti ja ootust, et ilm peaks!

Spordiaasta on nüüd avatud ka Pelgulinna Gümnaasiumis, kus tähistasime spordipäeva läbiviimisega koguni kolme selle aasta tähtsat üritust: SEPTEMBER - liikumise kuu, üle eestiline spordinädal ning Pelgulinna Gümnaasiumi spordiaasta algus.

Igal sügisel hoiavad koolivõistluste korraldajad hinge kinni, et ilm oleks õpilastele sportimiseks sobilik. Miks õpilastele? Aga just sellepärast, et lapsed tuleksid rõõmuga välja, et poleks külm ja vihmane. Täiskasvanutele ja emapiimaga spordipisiku saanud inimestele ei olegi ilm esmatähtis, nende jaoks on liikumisrõõm ilmaoludest olulisem. Öeldakse ju, et pole halba ilma, on vale varustus/ riietus.

Nii saigi liikumisõpetajate, huvijuhi ja ilmataadiga kokkulepitud, et 22-24 september tuleb ilus ilm, kus piisavalt soojakraade ning ei piiskagi vihma. Nagu palutud, nii ka juhtus, kuigi öö vastu reedet "ladistas" vihma ning röövis korraldajatelt meelerahu. Hommik ikka ööst targem ja spordipäev sai oma rõõmsa jätku.

Sellel aastal panime spordialades rõhu visetele ja tõugetele. Kõrvale ei saa aga jätta spordipäevade läbi aegade kõige tähtsamat ala - klassidevaheline pendelteatejooks. Lendude kohalolevate õpilaste arvust moodustatakse maksimaalselt paljudest õpilastest klassi koondvõistkond. Oli klasse, kus võistkonna moodustamine oli keerulisem, kuna kõik lapsed olid valmis oma klassi au eest jooksma (1a ja 6b) ning selline suhtumine teeb rõõmu. Lisaks pendelteatejooksule läbisid lennud teemajaamad: võrujooks, kus aja peale tuli klassi võistkonnal 20m kauguselt kordamööda tuua kodupulga otsa 50 nn 1990ndate aastate moeröögatuseks kujunenud plastmassist värvilised käevõrud, disc golfi puttamised erikaugustelt, topispalli tõuked ja tennispalli täpsusvisked. Eelmise aastaga võrreldes läks kordamisele vaid tennispalli täpsusvise, aga 7. klassi noormehe märkusele, miks see ala uuest? Vastan: "Kordamine on liikumisõpetuses oskuste ema ja mis eelmisel aastal kehvemini, see järgmisel aastal uuesti" Nii saigi parem.

Spordipäeva avasid kõige väiksemad. Võistlustulle asusid 1.-4. klassi õpilased. Korrektselt õpetajate kannul läbiti võistlusring ilma suurema kärata ning väga organiseeritult. Juhendamine, kuidas mingit harjutust sooritada oli sellise süsteemi puhul ideaalne. Peale päeva lõppu hääl alles ja tuju hea. Protokolli leiate juuresolevalt pildilt.

Teine võistluspäev oli neidude ja noormeeste päraslt, võistlustules 9. klassid ja gümnaasium. Nüüd tuli mängu ka tuuline ilm, mis ilmselt kõige rohkem mõjutas tulemusi disc golfi puttamisel. Eks üsna suurt rolli mängis ka noorte inimeste kõrged egod, suurima punktisumma saamiseks üritati ikka kaugemalt korvi tabada. Tuul aga seljatas mitme noore soorituse ning skoorkaardile tuli märkida oluliselt väiksem tulemus, kui oli sooviks saavutada. Topispalli tõuked aga seevastu tekitasid mitmeski noores mehes soovi proovida päris kuulitõuget. See on väga tervitatav nähtus tänapäeva koolis. Protokoll jällegi juuresoleval pildil.

Kolmas võistluspäev algas, nagu juba mainitult vihmahirmus, aga mida ei tulnud, oligi vihm ja kõige tipuks oli veel tuulevaikus ka meie päeva päästmas. Võistlustules kõige suurem vanusegrupp, 5.-8. klassid, kokku 16 klassi. Selles vanuseastmes näitasid õpilased üles suurimat huvi, kuidas neil teistega võrreldes läheb. Arvan, et see on kõvasti kinni väljaspool kooli toimuvast spordi harrastusest. Viitsivad ju selle vanuseastme noored veel regulaarselt treeningutel käia ja ka võistlustel osaleda. Sellest ka nende hasart, väga tervitatav nähtus! Sellel päeval juhtus ka üks "intsident". Mina, liikumisõpetaja, arvasin, et noormeestel tänapäeval kätes vähe jõudu (ei jaksa oma kehagi rippes üles vedada), aga näe jaksasid disc golfi korvi kooli staadionilt mööblimaja juurde viia (30m). Aga mina, "tugev naine" jaksasin selle sealt tagasi tuua ja veel koolimajjagi sõprade abiga tassida. Seega lõpp hea, kõik hea.

Liikumisõpetajad tänavad kõiki osalejaid, eriline tänu klassijuhatajatele ja asendusklassijuhatajatele. Olite väga tublid abilised, koos saab alati parem!

Pelgulinna Gümnaasiumi endistelt õpilastelt vägevad etteasted!

Uus kooliaasta on alanud, viimasest postitusest möödunud terve aasta. Sel aastal saame aga rinna uhkelt ette ajada ja rõõmustada. Maailma ja Eesti tasemel on meie kooli kahjuks küll juba endsed, õpilased jõudnud märkimisväärsete tulemusteni.

Veemoto maailmas, mainekas F-500 paadiklassis krooniti maailmameistriks ERKO AABRAMS. Siinkohal pean ära märkima, et kui Erko veel Pelgulinna Gümnaasiumis õppis oli ta hoopis silmapaistev jalgpallur. Esindades kooli mitmetel koolinoortevõistlustel pallimängudes ja jooksuvõistlustel.

Ülivägeva lahingu pidasid piljardi 9-palli  Eesti Meistrivõistluste raames maha samuti meie kooli endised õpilased MIHKEL REHEPAPP ja GERT MAIMRE. Eesti meistriks krooniti teist korda Mihkel. Gert mängis samuti väga ilusa mängu ning hõbemedal on samuti väga suure väärtusega. Mihkel jäi intervjuus ERR-le tagasihoidlikuks öeldes:" Gert oli hea vastane. Väga tubli noor poiss (Gert on alles 16.aastane). Andsin endast prima."

"Ei saa ju mitte vaiki olla", nagu ütleb laulusalm, aga siinkirjutajal on olnud võimalus olla nende kolme noormehe kehalise kasvatuse õpetaja ja Erkole ning Gerdile ka klassijuhataja. Tore ja uhke tunne. Minuga rõõmu jagasid ka Riina Randlepp (Mihkli klassijuhataja) ja Karmen Onton (Gerdi klassijuhataja ennem mind).

Soovime noortele meestele õnne,  jaksu ja indu veel kaua meie meeli erksana hoidmas!

Fotod: Eesti Piljardiliidu FBlehelt ja Erko Aabramsi tiim autor/allikas Viesturs Lacis.