Tuesday, April 12, 2022

"Forelli 12" ei püütud kala, vaid võideldi geimivõitude eest lauatennises.

Kui kooli saabub teade lauatennise koolinoorte võistlusest, siis otsime õpetajatena üles oma "vana kahurväe", sest kelle peale sa veel saad kindel olla, kui mitte neile, kes on alati valmis kooli spordiau kaitsma ning teevad seda nii hästi, kui oskavad. Sel korral oli meie, Pelgulinna Gümnaasiumi esinduses vaid põhikooli poisid, neljast kolm selle ala harrastajad muudest tegevustest vabal hetkel. Rico Palu, Robi Mikk ja Huko Kibus olid kooli võistkonnas juba siis, kui olid alles VI klassi junsud, nüüd on nad sirgunud juba IX klassi noormeesteks, aga lauatennises ikka kindlalt kooli esinduses. Neljanda liikmena saime võistkonda VII klassis õppiva Erik Sprivuli, kelle harrastusest lauatennist mängida, lausa treenida saime aimu tänu kord kuus esitatavast liikumispäevikust, kus õpilased oma koolivälist liikumistegevust kaardistavad. Tagasihoidlikus ei ole alati voorus, eriti, kui teed midagi hästi ja sellest on peale enda ka teistel kasu.

Nii siis asusidki Kristiine Spordihallis (Forelli 12) võistlustulle noored, kes jagati 20 korrektselt paigaldatud lauatennise laua taha mängima. Võistluskorraldus oli ladus, tuli vaid olla tähelepanelik ja kuulda oma nimi ja laua number, kus järgmist mängu mängida. Uskuge või mitte, aga mina telefonis surfavat lauatennisisti ei märganud.

Kuna protokollid pole kooli saabunud, siis täpsemaid kohti meie mängudest ei teagi, kui siis, et Rico Palu nime ees oli 16 ja Huko Kibusel 18. Nõnda arvame, et nii see oligi. Aga arvestades võistlejate arvukust, on need tublid tulemused seda enam, et lauatennist pannakse ikka koolis esindama enamasti trennilapsed. 

Igal juhul täname oma vahvaid pinksiste ja õpetajaid Riinat ja Read, kes oma vabal tunnil Forelli kihutasid ja mitte kalale, vaid oma õpilastele kaasa elama.








Saturday, April 9, 2022

Hakkab kerima, esimesed medalid kaelas!

Aprilli algus avas õppeaasta 2021-2022 Tallinna koolinoorte spordivõistluselt medaliarve. Peeti Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa koolide 3.-5. klasside ja 6.-7. klasside ujumisvõistlused võistkondlikus arvestuses. Audentese Erakool korraldajana kutsus kokku võistkonnad, et selgitada välja linnaosa parimad koolid teateujumises.

Esimesena asusid stardipukkidele 3.-5. klasside võistkonnad. Võisteldi 6x25m ujumises. Võistkonnas 3 tüdrukut ja 3 poissi. Teises ujumises oli kord aga juba suuremate noorsportlaste käes ning poole pikemale võistlusmaale oodati 6.-7. klassi õpilaste võistkondi. Nemad läbisid  kokku 12 basseini pikkust, seega 300m. Mõlemad ujumised tõid Pelgulinna Gümnaasiumi võistkondadele auhinnalise, III koha ning nagu peakorraldajale Kullole omane, said ka kõik võistlejad kaela välja võideldud medalid.

3.-5. klasside võistkonda oli arvatud: Evelina Saar, Luna Lea Eliane Fitoussi, Marie Kobin, Hendri Oja, Marten Nahku, Klennar Sinisalu. Raskel ajal varuvõistlejatena olid toeks veel Kärt Lepp, Mattias Kaljuma, Marten Kaljuma ja Henri Soosalu.

6.-7. klasside võistkonnas ujusid: Lisandra Paltser, Liisi Norit, Kiira Elisabeth, Kivistik, Tristjan Tõniste, Silver Veenpere, Albert Tõnisson.

Aitäh tublidele ujujatele, oleme teie üle uhked! Suur tänu ka õpetaja Riina Noole, kes õpilastega kaasas oli ja vahvad medalitega pildid meisterdas.



Tuesday, March 29, 2022

Omanäoline Pelgulinna Gümnaasiumi juubeliturniir 110!

2022 aasta märtsikuu eelviimasel kolmapäeval toimus Pelgulinna Gümnaasiumi võimlas kooli 110. aastapäevale pühendatud omanäoline juubeliturniir sportmängudes. Miks mitmus? Toimus kooli ajaloos esmakordselt turniir, kus mängiti kombinatsioon kahest sportmängust võrkpallist ja indiacast. Kuna need kaks sportmängu on oma olemuselt ja reeglitelt sarnased, siis oli põnev nad omavahel siduda. Jälgida, kuidas võrkpallurid saavad hakkama neile veidi võõra palli käsitlusega. Et turniir oleks põnevam, viisime sisse ka mõned erireeglid. Üheks tähtsamaks, oli reegel, mis ei lubanud blokkida naisterahva löödud rüdenlööki. Turniiri eripäraks oli ka seik, et mängisime 15 punktini ja kahe geimi võiduni, millest üks geim pidi olema kindlasti indiaca. Mängu alguses loositi ilusa indiaca palliga (kaunid punased suled) võistkond, kes sai otsustada, millise sportmänguga nad tahavad alustada. Sellise süsteemiga said võistkonnad välja mõelda mängutaktika, mis osutus tihti edukaks.

Aga ükski sünnipäev ei saa alata ilma üllatuskülalisteta. Nii kaunistasidki turniiri algust oma imeliste esinemistega meie kooli enda tublid, silmapaistvad sportlased: iluvõimleja Victoria Puusepp ja võistlustantsija Elenor Kurisoo koos partneri Aleksander Tuudor Kappetiga.

Turniirile registreerus viis võistkonda. Kool sai välja panna kaks õpilaste võistkonda, vilistlasvõistkondi registreerus ka kaks: vilistlased 30+ ja vilistlased 20+ ning üllatus-üllatus.... esmakordselt asusid jõuproovist osa võtma ka Pelgulinna Gümnaasiumi õpetajatest moodustatud võistkond.

Uudne turniir tõi saali palju elevust ja sportlikku soovi iga geim võita. Õpilastele tegi kindlasti heameelt mäng, kus sai õpetajatele "ära panna". Nimelt, pidid õpetajad tunnistama kahe geimilist kaotust õpilaste I võistkonnale. Ei jäta siinkohal mainimata, et selle võistkonna komplekteerisin ise, et oleks ikka üks tugev võistkond ka Pelgulinna Gümnaasiumit esindamas. On ju läbi aegade tulnud Pelgulinna Gümnaasiumi võistkonnad (tütarlapsed) võrkpallis Tallinna koolinoorte meistriteks. Tollaseks juhendajaks legendaarne võrkpallitreener Eva Pruel. 

Õpetajate võistkond koosnes erinevate ainete õpetajatest: Selestin Vaiksaar (klassiõpetaja), Petri Asperk (IT, arvutiõpetus), Sten Sakson (ajalugu), Inga Proomann (bioloogia), Imbi Hoop (geograafia), Erik Remma (huvijuht), Rea Lillemets (liikumisõpetus).

Vilistlased 30+ võistkond oli aukartust äratav. Nende mängutehnika oli läbimõeldud ja toimis imeliselt. Tõsted võrgu kohale olin nii sujuvad ja kindlad. Võistkonnas mängisid: Annely Laur (lõp.a. 1985), Kristel Siht (Kaitsa) (1986), Maarja Kapsi (1993), Kadri Seeder (Pärn) (1990ndad), Sven Preiman (1986), Meelis Ganson (1985), Raivo Sepp (1985).

Vilistlased 20+, meie endised ägedad jalgpallurid ja korvpallurid. Panid võrkpalli võistkonna kokku juba kooli ajal ja ütlesid enesekindlalt: "Me saame hakkama" ja saidki. Nii olid nad platsis ka nüüd rõõmsad, nagu alati ja võitlusvalmid: Karl-Master Olde (lõp.a. 2020), Markus Kilm (2020), Markus Mäekivi (2020), Artur Lukki (2020), Carl Erik Klamas (2017), Henry Naptal (2017).

Õpilased II olid väga tublid ja üllatav võistkond. Nemad moodustusid kuidagi ise. Turniiri algus oli krobeline, "üle kivide ja kändude", kuid mäng mängult läksid üha paremaks. Edukalt saadud punktid tõid näeratuse näole ja kaotus ei tundunudki enam nii halb. Endast parima andsid: Kevin Meresmaa (11kl.), Kerttu Kerdt (11kl.), Gret Küttis (6kl), Victoria Abro (11kl), Helerin Türk (9kl), Trinity Karhu (9kl).

Õpilased I oli aga minu, kui liikumisõpetaja soovvõistkond. Korjasin õpilaste seast kokku tegev võrkpallurid, keda assisteerisid edukalt kaks jalgpallurit. See võistkond näitas ilusat võrkpalli ja indiaca mängu oskust. Ehk jäid vilistlastele 30+ alla eelkõige suhtlusega platsil, Võrkpall vajab julget suhtlust, et kombinatsioonid õnnestuksid. Aga nende mäng oli nauditav, korralikud tugevad servid, kauneid palli päästmisi, aga ka ründelööke. Tore, et saime nendest õpilastest vahva segavõistkonna ning nad ilusti kokku mängima. Koolinoorte võistlustel ju sellist "combot"  võistlema panna ei tohi, piisavat arvu võrkpallureid kindlas vanuseastmes, aga kahjuks võtta pole. Võistkonnas mängisid: Ronja Lydia Vehmanen (10kl), Sarah-Maria Tõnissoo (8kl), Maria Hall (5kl), Eliisa Zelenets (9kl), Silver Veskimeister (8kl), Raiko Madar (11kl), Sten Martti Rand (11kl).


Kokkuvõtteks sai peetud vahva sportlik õhtu, mille krooniks oli kõikidele osalejatele juubelimeene, meie enda kooli õpilaste disainitud ning õpetaja Petri Asperki poolt 3D prinditud võtmehoidja, aga keegi ei keela seda ka medalina kaela või seinale riputada.

Suur tänu ja kummardus ka liikumisõpetajatele Riina Noolele ja Riina Randleppale ning mulle, sest ilma meieta oleks tulnud välja teistmoodi võistlus!

Kohtumiseni viie aasta pärast!

Monday, February 21, 2022

Olümpiamängud ning olümpiakuu said nostalgilise lõpu!

Pühapäeval lõppesid taliolümpiamängud 2022 Pekingis, nädala pärast lõpeb kaua oodatud olümpiakuu. Pelgulinna Gümnaasiumis tähistasime neid sündmuseid nostalgilisi raadio- ja telesaateid (Mnemoturniir ja Kes keda?) matkides olümpiateemalise mälumängu läbimängimisega.

Liikumisõpetajatega olime olümpiat silmas pidades ette valmistanud 20 küsimust, millest valdav osa puudutas Pekingis osalenud Eesti sportlaste käekäiku, aga tuli ka ette mõningaid teisi enim kajastatud seike ja juhtumusi. Ürituse plaanisime läbi viia 7.-9. klasside ja gümnaasiumi 3 liikmelistele võistkondadele. "Julgeid" tuli saali 9 võistkonda, nende seas nii neidude, noormeeste kui ka sega  võistkondi. Mälumängul oli võistkondadel aega küsimustele vastata vaid 1 minut, mis tähendas, et võistkonnal tuli kiirelt usaldada kaaslast või iseennast ja vastus kirja panna. Minuti kuulutas alanuks ja lõppenuks kurikuulus "kong", millega möödunud sajandil viimast ringi (kergejõustikus) või raundi (poksis) märguandena kasutati. Seejärel tuli vastus kontunike lauda saata ja olla valmis vastama kõlava häälega ka suuliselt. Sel korral oli auhinnaks mängus vaid kuldmedal, mis sellest, et šokolaadist, aga ilus suur, kuldne ja kauni sini-must-valge paelaga. Ja mis kõige tähtsam, seda võis päriselt ka hammaste vahele panna, nagu suurvõistlustel võitjatel kombeks.


7.-9. klasside arvestuses tulid  kuldmedalile 9B klassi võistkond, koosseisus: Robi Mikk, Rico Palu ja Kristofer Visnapuu. Kogudes 14,5 punkti. Neile järgnesid 8D (13p.) ja 7B (8,5p) jt.

Gümnaasiumi arvestuses osales vaid 2 noormeeste võistkonda, kuid tegid seda südilt ning oma paremuse pani maksma 10P klassi võistkond, keda esindasid: Kevin Kivimaa, Sebastian Ustaal ja Erki Haljasmäe. Kogudes 12,5p. 

Liikumisõpetajad tänavad kõiki vapraid osalejaid ning soovivad edu kõiges, mis noored ette võtavad. Ütleb ju iidne Tõstamaa vanasõnagi: " Julge sportlase rind on medaleid täis".

Monday, October 25, 2021

Liikumisvahetund disc golfiga.

Nagu öeldakse "two in one", sai  Pelgulinna Gümnaasiumis koos Halloweeni üritusega toimuma ka liikumisvahetunni üritus. Sel korral proovisime õpilasi meelitada disc golfi kaugmaa visetega (draividega). Kuna kooli staadionil ruumi napib ja hirm oli ohustada ümbritsevaid aknaid, siis otsustasime visked teha lähimaaketastega (putteritega). Ütleb ju disc golfi põhireegelgi: "Ennem õpil viskama putteritega, kui lähed poodi kiirete draiverite järele!"

Nii tuligi ühel pikal vahetunnil staadionile vabatantlik hulk noori, kes tahtsid panna oma oskused proovile. Nende seas oli 9 poissi ja 7 tüdrukut. Julged noored said visata 2 katset ning selgitati välja parim poiss ja parim tütarlaps. Poiste parim tulemus oli 58m ja  tüdrukute parim tulemus oli 38m. Uute ketaste omanikuks said 6b klassi õpilased REVO MAIMRE ja MIRIAM HELENA TROLLA.

Palju õnne võitjatele!

Sunday, October 17, 2021

Sel õppeaastal ainult individuaalaladega ja mitte halvasti.

Sel õppeaastal otsustasime Pelgulinna Gümnaasiumis, et osaleme koolinoorte võistlustel vaid individuaalsetel spordialadel. Nii tegidki Tallinna koolinoorte spordiaastaga algust meie murdmaajooksu huvilised noored mehed. Kui algselt oli plaanis võistlustele Nõmme Sordikeskusesse minna vaid gümnaasiumi noormeestega, siin selgus, et soovijaid oli ka põhikooli noormeeste seas.  Ilm soosis jooksjaid ning põhikooli noormeeste 1000m jooksu stardis olid meie poisid esindatud. Rada oli raske, kulges järsust tõusust üles ja teisest alla, kohati vihmast libe, "küpsetades ära" nii mõnegi jooksja. Distantsi läbis 91 jooksjat, meie kooli parima tulemuse 6. koha saavutas RASMUS TIBAR ajaga 3.18,0. ARTUR SPRIVUL sai ajaks 3.54,0 ja ROCCO LIIVA 4.11,0. Kohad vastavalt 64 ja 76.

Gümnaasiumi noormeestel tuli läbida sama ränk 1000m pikkune ring ning Pelgulinna Gümnaasiumi eest läksid rõõmsa meelega rajale LASSE LIBLIKMAN ja STEN MARTTI RAND. Vaatamata sellele, et oma jooksus finišeerusid noored vastavalt 3. ja 5. asetusega, tuli kokkuvõttes paikneda 35 kohale (3.20,0) ja 40 kohale (3.26,0). Samas pole need ju üldse kehvad tulemused, kui arvestada, et sellel distantsil said lõpuaja 77 noorsportlast.

Aitäh poisid, et tulite kooli spordiau kaitsma ja olete just täpselt nii vahvad noored inimesed, nagu te olete. Oleme õpetajatega teie üle uhked!

Friday, September 24, 2021

3 päeva sporti ja ootust, et ilm peaks!


Spordiaasta on nüüd avatud ka Pelgulinna Gümnaasiumis, kus tähistasime spordipäeva läbiviimisega koguni kolme selle aasta tähtsat üritust: SEPTEMBER - liikumise kuu, üle eestiline spordinädal ning Pelgulinna Gümnaasiumi spordiaasta algus.

Igal sügisel hoiavad koolivõistluste korraldajad hinge kinni, et ilm oleks õpilastele sportimiseks sobilik. Miks õpilastele? Aga just sellepärast, et lapsed tuleksid rõõmuga välja, et poleks külm ja vihmane. Täiskasvanutele ja emapiimaga spordipisiku saanud inimestele ei olegi ilm esmatähtis, nende jaoks on liikumisrõõm ilmaoludest olulisem. Öeldakse ju, et pole halba ilma, on vale varustus/ riietus.

Nii saigi liikumisõpetajate, huvijuhi ja ilmataadiga kokkulepitud, et 22-24 september tuleb ilus ilm, kus piisavalt soojakraade ning ei piiskagi vihma. Nagu palutud, nii ka juhtus, kuigi öö vastu reedet "ladistas" vihma ning röövis korraldajatelt meelerahu. Hommik ikka ööst targem ja spordipäev sai oma rõõmsa jätku.

Sellel aastal panime spordialades rõhu visetele ja tõugetele. Kõrvale ei saa aga jätta spordipäevade läbi aegade kõige tähtsamat ala - klassidevaheline pendelteatejooks. Lendude kohalolevate õpilaste arvust moodustatakse maksimaalselt paljudest õpilastest klassi koondvõistkond. Oli klasse, kus võistkonna moodustamine oli keerulisem, kuna kõik lapsed olid valmis oma klassi au eest jooksma (1a ja 6b) ning selline suhtumine teeb rõõmu. Lisaks pendelteatejooksule läbisid lennud teemajaamad: võrujooks, kus aja peale tuli klassi võistkonnal 20m kauguselt kordamööda tuua kodupulga otsa 50 nn 1990ndate aastate moeröögatuseks kujunenud plastmassist värvilised käevõrud, disc golfi puttamised erikaugustelt, topispalli tõuked ja tennispalli täpsusvisked. Eelmise aastaga võrreldes läks kordamisele vaid tennispalli täpsusvise, aga 7. klassi noormehe märkusele, miks see ala uuest? Vastan: "Kordamine on liikumisõpetuses oskuste ema ja mis eelmisel aastal kehvemini, see järgmisel aastal uuesti" Nii saigi parem.

Spordipäeva avasid kõige väiksemad. Võistlustulle asusid 1.-4. klassi õpilased. Korrektselt õpetajate kannul läbiti võistlusring ilma suurema kärata ning väga organiseeritult. Juhendamine, kuidas mingit harjutust sooritada oli sellise süsteemi puhul ideaalne. Peale päeva lõppu hääl alles ja tuju hea. Protokolli leiate juuresolevalt pildilt.

Teine võistluspäev oli neidude ja noormeeste päraslt, võistlustules 9. klassid ja gümnaasium. Nüüd tuli mängu ka tuuline ilm, mis ilmselt kõige rohkem mõjutas tulemusi disc golfi puttamisel. Eks üsna suurt rolli mängis ka noorte inimeste kõrged egod, suurima punktisumma saamiseks üritati ikka kaugemalt korvi tabada. Tuul aga seljatas mitme noore soorituse ning skoorkaardile tuli märkida oluliselt väiksem tulemus, kui oli sooviks saavutada. Topispalli tõuked aga seevastu tekitasid mitmeski noores mehes soovi proovida päris kuulitõuget. See on väga tervitatav nähtus tänapäeva koolis. Protokoll jällegi juuresoleval pildil.

Kolmas võistluspäev algas, nagu juba mainitult vihmahirmus, aga mida ei tulnud, oligi vihm ja kõige tipuks oli veel tuulevaikus ka meie päeva päästmas. Võistlustules kõige suurem vanusegrupp, 5.-8. klassid, kokku 16 klassi. Selles vanuseastmes näitasid õpilased üles suurimat huvi, kuidas neil teistega võrreldes läheb. Arvan, et see on kõvasti kinni väljaspool kooli toimuvast spordi harrastusest. Viitsivad ju selle vanuseastme noored veel regulaarselt treeningutel käia ja ka võistlustel osaleda. Sellest ka nende hasart, väga tervitatav nähtus! Sellel päeval juhtus ka üks "intsident". Mina, liikumisõpetaja, arvasin, et noormeestel tänapäeval kätes vähe jõudu (ei jaksa oma kehagi rippes üles vedada), aga näe jaksasid disc golfi korvi kooli staadionilt mööblimaja juurde viia (30m). Aga mina, "tugev naine" jaksasin selle sealt tagasi tuua ja veel koolimajjagi sõprade abiga tassida. Seega lõpp hea, kõik hea.

Liikumisõpetajad tänavad kõiki osalejaid, eriline tänu klassijuhatajatele ja asendusklassijuhatajatele. Olite väga tublid abilised, koos saab alati parem!