Avastart ka Tallinna koolinoorte MV tehtud.

Tallinna koolinoorte MV said ka avastardi ning seda ikka ja jälle teatejooksudega Tallinna "Kalevi" staadionil. Ilm näitas juba sügise märke, aga püsis soe. "Kalevi" staadioni muru oli küll ilus roheline, aga rajakate harjumatult sinine nagu tänapäeval moes, aga imelik tundus see, et parandused olid justkui pooleli. Radade jooned olid katkendlikud, nagu liikluses. Nalja tehes võiks ju öelda, et "rajal olid kohad, kus teisest mööda joosta". Aga see selleks. Teatejooksud toimusid ju ainult murul, kus maha oli pandud 80m rajad ja neid mahutati  kokku 8 rada.

Võistlust alustasid põhikooli tüdrukud, kes pidid pendelteatejooksu vormis läbima 10x80m. Nendele, kellele tundub, et kõik jooksjad jooksevad 10x selgituseks, 80m kaugusel üksteisest on asetatud odad, mille taga kummalgi pool on 5 võistlejat. Stardipaugu kõlades alustab võistleja ühelt poolt jooksu ja peab andma teatepulga määrustepäraselt vastas poolel olevale jooksjale jne. Kusjuures just teatepulga määrustepärane üleandmine ongi selle jooksu kõige keerulisem osa. See kajastub ka suure hulga koolide mahavõtmisel.  Mis siis sassi saab minna? Teatepulga andmine käib ümber oda. Kui jooksja annab pulga valelt poolt oda (vastuvõtjal pole käsi ümber oda), kui jooksja ei lase õigeaegselt vahetuses teatepulka lahti, jookseb sellega taha, või kukutab pulga teatevahetuses maha (jooksja annab hilja või vara) ning järgmine ei saa teatepulgast kinni. Mis siis saab, kui nii juhtub? Võistlust saab jätkata, kui jooksja parandab vea ja võtab ise maha kukkunud pulga üles ning annab järgmisele jooksjale. Kui seda aga nii ei tehta, siis ongi protokollis DQ, mis tähendab diskvalifitseerimist (maha võtmist).

Põhikooli tüdrukud tegid sellel võistlusel väga  hea jooksu, kõik oli määrustepärane ning tulemuseks 13 koht 41 kooli seas (DQ 3 kooli). Pelgulinna Gümnaasiumi eest jooksid: Epp Vaarik, Lisette Lill, Pauline Lill, Mirtel Parvelt, Simona Sepp, Simona Senosi, Maasika Lemsalu, Ellu Annus, Mona Nooni, Anna Liisa Lindmets, Lilli Väljaots.

Edasi oli kord põhikooli poiste käes. Meie võistkond oli sel korral kohe esimeses vahetuses ebaõnnega. Kaotasime vahetuses pulga, aga võtsime selle määrustepäraselt üles ja andsime edasi ning võisime võistlust jätkata, aga sekundeid kulus ikka armutult. Tulemuseks 25 koht 37 kooli seas. Märkimisväärne on aga koolide hulk, kelle taga protokollis oli DQ (6). Meie kooli esindasid:Johannes Lillemets, Henry Erilaid, Samuel Lillemets, Eldar Liim, Roger Mätlik, Oskar Sander, Glen Gross, Indrek Heinaste, Erik Kelmi, Kaur- Gustav Sakkeus.

Gümnaasiumi osa jooksudeks kogunesid aga juba sügisesed vihmapilved, mis tegid taeva nii tumedaks, nagu oleks "viimne päev" saabumas. See aga ei takista võistluste jätkumist. Õnneks meie neidude jooksuks vihmavaling veel alla ei sadanud. Neiud jooksid väga südika jooksu ning tulemuseks napilt esikümnest väljajäämine. 11. koht 28 kooli seas ja nüüd üllatusmoment - selles vanuseklassis ei võetud ühtegi kooli maha! Meie kooli eest jooksid hea tulemuse: Karmen Eller, Annika Sarv, Victoria Puusepp, Maria Aun, Debora Moor, Eliisa Zelenets, Karolina Toropkin, Helina Kaljuste.

Sel korral jäid esmakordselt võistlusest eemale gümnaasiumi poisid, kuna esimesel perioodil abiturientidel liikumisõpetuse tundi tunniplaanis pole ja 11. klassis on vaid 2 noormeest. Aga pole hullu. Saab ju Pelgulinna Gümnaasiumist juba üsna pea põhikool ja elu läheb edasi!

Aitäh õpetaja Riina Noolele, kes meile ka kauni võistkonnapildi tegi.

Meie kooli õpilane REVO MAIMRE U-17 MAAILMAMEISTER ja EUROOPA MEISTER piljardis 2024!

Sellise saavutuse üle nagu meie, 2024 aastal oma kooliperega rõõmustada saime, ei saa paljud teised koolid. Nimelt õpib Pelgulinna Gümnaasiumi 9B klassis õpilane REVO MAIMRE, kes ühel ja samal aastal võitis U-17 vanuseklassis 10 palli piljardis MM-i ja ka EM-i kulla. 

Üle üldse on Revol Piljardiliidu andmetel 7 suurvõistluse tiitlit. Oleme Revo sinu üle väga uhked ja soovime edu veel paljudeks aastateks. Edu spordis ja õpingutes!

Tegime Revole ja ta perele üllatuse ning läksime klassiga ja kooli direktori Tõnu Piiburiga Tallinna lennujaama vastu. Kooli poolt oli imeilus likkekimp ja meenuvad direktori sõnad ennem Revo saabumist: " Koolis me ei karju, aga lennujaamas karjume! Ja me karjusime!

Aitäh Eesti Piljardiliidule fotode eest. Parempoolsel pildil on Revo koos treeneri Raimo Teesaarega.

Suviselt soe spordipäev rannaliival.

Pelgulinna Gümnaasiumis avati uus kooliaasta suvesoojaga ja rannaliival. Liikumisõpetuse õpetajad on võtnud nõuks, et iga aasta uut moodi ja võimalusel erinevates kohtades. Sel aastal on kooli algus olnud nagu suve vaheaja jätk, ilmad kuumad, päike kõrvetamas ning rannaliiv tulitas talla all. Nagu tavaks saanud, siis ikka kogu kool korraga. Nii plaanisimegi üritust ligi 600 õpilasele ja õpetajatele.

Algatuseks segasime võistkonnad omavahel ära, moodustasime 10 võistkonda, kus pea igas keskmiselt 12 võistlejat. Spordipäeva ülesanded näitasid ette gümnasistide ja õpetajate segavõistkonnad, neile järgnesid VI ja II klasside segavõistkonnad, siis IX klasside ja IV klasside segavõistkonnad, siis VIII ja V klasside segavõistkonnad ning lõpuks VII ja III klasside segad või segased, kuidas lugeja soovib.

Võistelda tuli neljal erinevate vahenditega ülesandel, kus esmatähtis oli koostöö. 

Esimeseks alaks hüpitsaga paarisjooks, kus tuli hüpits tuua, vedada võistkonna jalgade alt läbi ja tagasi teel üle peade alguspunkti viia ja sedasi kogu võistkonnal. Oi-oi, kui raske oli rannaliival joosta, siis hüpata, isegi kükitamine lõpuks oli vaeva nõudev. Sellega said kõik võistkonnad toredasti hakkama. 

Järgmiseks alaks oli pallivise. Võistkonnad valisid endi seast välja kõige tublima viskaja - püüdja ehk kapteni. Tema jäi siis veepiirile. Teised kogunesid kolonni kaptenist 5m kaugusele. Nüüd hakati palli viskama nii, et kes kaptenile tagasi viskas kükitas. Sedasi kulges palli teekond nagu rongis. Võitis võistkond, kel "rong" esimesena kükitas ja kaptenill käsi palliga üleval. Nii mõnigi pall leidis tee merre, Ega see täpse maa viskamine polegi nii lihtne, kui esmalt paistab. Päike paistis ju ka!

Nüüd oli võistlusülesandeks paigalt kaugushüpe. Ikka rannaliival ja veidike kaldega mäkke. Võistlejad hüppasid eelmise hüppaja jälgedest edasi. Kohtunik luges kokku hüpped kuni finišit tähistava ääreni. Vot see ülesanne osutus paljudele keeruliseks, aga usun, et kui oleks tähele pannud ja täpselt jälginud, kuidas ette näidati, polekski nii keeruline olnud, aga mere ääres ongi raske keskenduda.

Viimane ülesanne oli esimesega võrreldavalt väga emotsionaalne. Tuli veidi mäest alla mere poole joosta ja läbi rõnga söösta ning tähiseni jõuda. Järgmine laps sai stardi siis, kui kohtunik loa andis. Sedasi ennetasime "lastehunnikut" rõnga taga ja ilmselt ka nuttu ja hala.

Kokkuvõtteks saame lugeda spordipäeva kordaläinuks, täname õpilasi ja õpetajaid, kes sportlastena kaasa lõid. Suur tänu õpilastele ja õpetajatele, kes kohtunikena abiks olid ja muidugi endid, liikumisõpetajaid, kes me mõtleme välja tänapäeva kooli liikumisülesandeid, mis peaksid olema kõikidele meele järgi ja ei tohiks tekitada stressi. Tähtis on liikumine ja sellest tuntav rõõm!