Ilusatest mängudest polnud kasu, Nõmme Gümnaasium "küttis sauna".

Tallinna koolinoorte MV jalgpalliturniir sai nüüd Pelgulinna Gümnaasiumi jaoks igat pidi läbi. Nagu eelmises artiklis kirjutasin, jäid põhikooli poisid edasistest mängudest ilma, nii juhtus ka gümnaasiumi noormeeste võistkonnaga. Loosiga sattusime alagruppi, kus vastasteks Järveotsa Gümnaasium, Ehte Humanitaargümnaasium ja Nõmme Gümnaasium. Ehte Humanitaargümnaasium on juba läbi aegade olnud tugev jalgpalli kool, Nõmme Gümnaasiumist teadsime vaid juttude põhjal, et nemad on tugevad. Aga, et nii ülivõimsad, seda ei oleks osanud isegi kõige õudsamas unenäos ka näha. Seega Nõmme Gümnaasium "küttis alagrupi kaaslastele sauna ja väga tulise". Ei imesta, kui Tallinna koolinoorte meistriks 2022 tulebki meie alagrupi ülivõimas võitja Nõmme Gümnaasium, saame näha!

Natuke ka meie võistkonna sisekliimast ja mängudest. Vaatamata mängude tulemustele saan õpetajana öelda, et sain nautida imelist jalgpalli ja seda nii mängu ilu kui ka võistkonna suhtumise poolest. Seda, kui professionaalselt noormehed võistkonnas platsil kohad ära jagasid, üksteist toetasid ning arvestasid, et vahetused saaksid teoks õigeaegselt ning kõik kohalolijad said mänguaega, oli südant soojendav kõrvalt vaadata. Pelgulinna Gümnaasiumi jalgpalli võistkonda kuulusid: Sten Martti Rand, Raiko Madar, Mattias Hint, Anders Sarapuu, Markus Erm, Pärtel Avestik (12kl), Sebastian Ustaal, Henri Kats, Kevin Kivimaa, Lauri Tšugart, Markus Kastemäe (11kl), Ats Silk (10kl).

Esimene mäng Järveotsa Gümnaasiumiga kulges meile positiivselt, ei saa öelda, et oleks olnud kerge mäng, aga seda, et edaspidised mängud läksid üha raskemaks, kiiremaks ja tehnilisemaks, seda me tol hetkel ette arvata ei suutnud. Õnneks läks sedapidi, et sammusime 3:0 võiduga ja rõõmsate nägudega järgmisele mängule. Väravaautoriteks Ats Silk, Anders Sarapuu ja Sebastian Ustaal. Järgmine mäng kulges Ehte Humanitaargümnaasiumi surve all, aga pidasime vastu. 1:0 asusid küll vastased juhtima, aga Sten Martti Rand põrutas palli ennem lõpuvilet vastaste väravavõrku ja viik oligi jalule seatud. Veel polnud midagi kadunud. Viimane mäng oli Nõmme Gümnaasiumiga. Arvan, et see oli meie kõikide elu pikim 15 minutit, mis kulges nagu agoonia. Nõmme mängis meid ja ilmselt ka kõiki teisi saatusekaaslasi lihtsalt julmalt üle, kohati tundus, et isegi nagu veidi üleolevalt. Meie poisid püüdsid päästa, mis päästa annab ning nagu ikka siis juhtub, tehtigi viga karistusalas. Penalti! Nõmme tegi vahetuse nagu hokimängus, vahetas platsile "pikkades pükstes" mängijad. Salamisi kuulsin, et kui mees tuleb võistlusplatsile pikkades dressipükstes, siis on ta varumees :) Mindigi penaltit lööma, nagu "naela seina", aga võta sa näpust meie "sein" ei olnud puust, see oli betoonist! Väravavaht Mattias Hint tõrjus väga professionaalselt löögi ja vastaste pettumus oli silmaga näha. Siis aga vaatamata meie võistkonna pingutustele hakkas juhtuma ja nii tuli lõpuvile kõlades tunnistada 10:0 vastase paremust, siinkohal pean mainima, et Ehte kaotas 7:0 ja Järveotsa 8:0, meie mängus oleks olnud aus siis 9:0, aga "Oleks" on iidse Tõstamaa vanasõna järgi paha poiss. Üks tore seik tuli mulle veel meelde. Mattias mängis väravavahi kohta Pelgulinna Gümnaasiumi võistkonnas V klasside Põhja-Tallinna ja Kristiine koolide jalgpallivõistlustel juba siis, kui oli alles III klassi junsu, vot nii!!!

Aga aitäh poisid, et olete toredad, rõõmsameelsed ja sõbralikult ühethoidev meeskond. Näitasite, et Pelgulinna Gümnaasiumist ei ole sport kuskile kadunud. Olen õnnelik, et saan olla teie õpetaja.