Ilm oli kuld ja nii alustasimegi kohe Koiduvalges ning lõpetasime Ehaajal. Võistlusklassid moodustasime ikka tõusvas joones: 2-5 klassid, 6-9 klassid ning gümnaasium ja õpetajad. Spordipäeva sisuks pakkusime kombineeritud teatevõistluseid kuues jaamas, kusjuures iga kahe ala tagant vahetati lende, kellega võisteldi. Kas see oli nooremate suhtes ebaaus? Jaa mingis mõttes küll, aga rõõm liikumisest peaks olema tähtsam, kui võit, kuigi elu ongi üks suur võitlus ellujäämise, rahu ja õnne nimel. Võistlusalad olid koostatud nii, et ka meie ukraina õpilastel oleks keeleoskusest hoolimata vahva ja meeldejääv päev. Nii tuligi klassi kõige osavamal jalgpalluril joosta minestamiseni, et jalgpalliga vedades ümber tähise võtta endaga kaasa iga kord üks kaasõpilane, kuni lõpuks jooksid kampas 20 õpilast, edasi läks tasakaalurattaga sõiduks, kus paljud mõtlesid välja stiili, mis meenutas jalgratta algusaastatel loodud sõiduvahendit. Inimvõruketist rõnga läbi ajamine oli üks lihtsamaid, aga ikka pinget pakkuvamaid ülesandeid, mis päädis võrude kokkukorjamist veel tõrvikuks. Nüüd aga läks tõeliselt punnitamiseks. Kogu klass koos klassijuhatajaga pidid sooritama 2 minuti jooksul istesse tõuse. Klassijuhataja on meie koolis kõige tähtsam, talle antakse mitmed klassi puudutavad ülesandeid, nii anti ka sel korral lugeda rütmi ja kordi, mil kõik korraga pikali olid ja istesse tõusid. Siinkohal pean mainima, et selline harjutus arendas "silmaringi". Arvake, kas läks sassi? Siis sahmerdasime topispalliga kolonnis. See oli kõige tasavägisem võistlus, siin ei olnud suured väikestest parimad, keegi polnud parim :) Spordipäeva magustoiduks aga jäi klassikaline pendelteatejooks, et meenutada ka ennemuistset spordipäeva, kui kõik käis ainult VTK normide ja medalite nimel (küsi vanaemalt, mis see VTK oli).
Võitjad olid kõik, kes sel päeval staadionile tulid! Aitäh armsad õpilased, õpetajad ja korraldajad, ilma teieta ju nalja teha ei saa.
Pildid õpetajatelt Riina ja Jüri.
No comments:
Post a Comment