Nigel ilm, veel nigelam osavõtt, aga tugevad, kes tulid ja võitsid!

Sügis jätkub ikka jooksukrossidega. Sel korral Põhja-Tallinna ja Kristiine LO koolide osavõtul. Võistluseks 10x350m murdmaa teatejooks. Kus kahetsusväärselt osales sel aastal vaid 5 kooli, tavapärase 8 ja parimate aegade 12 kooli asemel.  Selle võistluse "päästsid" Kristiine LO koolid, kes osalesid saja protsendiliselt, sest selles linnaosas ainult 3 kooli ongi. Põhja-Tallinn "hakkab ära lagunema?" Võistlustel osalesid vaid Karjamaa põhikool kõikides vanuseastmetes ja Pelgulinna Gümnaasium kahes vanuseastmes. Tekib küsimus, kas sport ja tervis ei ole enam prioriteet  või on meie linnaosa koolidel ette näidata paremaid tulemusi teistelt elualadelt?

Aga mis siin ikka, oleme juba mitu head aastat propageerinud liikumisõpetust, mis tähendab seda, et kui liigub (ma küll ei saa aru, mis asi peab liikuma), siis on juba päris hea. Kahjuks kannatavad aga sportlikud tulemused ja millegi kõrgema poole pürgimiseks puudub tahe. See TAHE õnneks tuleb tagasi, aga koolispordi jaoks liiga hilja. Tervise seisukohalt, aga parem hilja, kui ei kunagi. On ju spordisaalid ja terviserajad inimesi täis, rahvaspordi üritused massilised ja see on tore. Kuid palju selles massis on kooliõpilasi?

Põhja-Tallinna ja Kristiine LO koolide murdmaateatejooksude võistluse võitsid ülekaalukalt Lilleküla Gümnaasiumi õpilased, kes võitsid kuldmedalid 3. 4. ja 6.-7 klasside arvestuses, vaid 5. klasside arvestuses tuli leppida III kohaga. Audentese Erakool võitis 5. klasside arvestuses ja teistes vanuseastmetes kõikides hõbemedalid. Kristiine Gümnaasium rabas kõik pronksmedalid endale, ainuke, kus nad sellest kohast loobusid ja otsustasid hoopis hõbemedalite kasuks oli 5. klasside arvestuses.

Pelgulinna Gümnaasium osales kahes vanuseastmes 5. klasside ja 6.-7. klasside koondvõistkonnaga. Meie 3. ja 4. klass jäid sel korral eemale. Tuline kahju on 4. klasside võistkonna puudumisest, sest just nemad oleksid võinud sekkuda medalite jagamisse.

Siiski sel aastal juhtus meie võistkondadega midagi erakordset! 5 ja 6.-7. klasside võistkondade noormeeste osas olid kohal kõik 6 võistlejat ja KÕIK SOOVISID JOOSTA! Võistkonda aga mahtus 5 poissi. Õpetajal teha otsus, et sina ei võistle on kõige raskem otsus maailmas :( Aga nagu elus ikka, otsuse tuleb vastu võtta, nii saigi lõpplahenduseks valik, et 6. klassi lapsed saavad järgmisel aastal veel seda võistlust pidada, 7. klassi lapsed aga liiguvad teistele koolinoorte võistlustele.

Mõlemas vanuseastmes pidid meie õpilased leppima 4. kohaga, aga see ei vähendanud nende panust kooli spordiau päästmiseks.

5 klasside koondvõistkonnas jooksid: Piia Virula, Iris Kats, Marit Aasla, Eva Nelis, Lisandra Metsis, Riian Lass, Mattias Lumiste, Albert Vürst, Vasyl Tkachul, Dominic Ervin (varus: Veronika Myhalink, Thor Siim Sildoja).

6.-7. klasside koondvõistkond koosnes järgmistest tublidest jooksjatest: Epp Vaarik, Ellu Annus, Mona Nooni, Lilli Väljaots, Anette Soosaar, Oskar Sander, Paul Samuel Valton, Artur Annsoo, Richard Toots, Glen Gross, varuks Kristofer Virtmann.

Aitäh meie kooli liikumisõpetajatele Riina Noole, Nele Loo ja mina. Sest võistluse läbi viimine ei ole kümne minuti töö, et lähen ja teen. Rada tuleb lindiga tähistada, et ka kõige väiksemad metsas ära ei eksiks. Võistlused tuleb avad (selgitada reeglid ja ohud). Võistlejate tulemused tuleb protokollida (ajad võtta ja järjestada), parimaid autasustada (medalid välja jagada) ja kõige lõpuks peab metsa alune jääma selliseks, nagu enne võistluse algust (rada maha võtta ja unustatud asjad kokku koguda). Kogu võistluse korraldus võttis sel aastal ajaliselt 3 tundi ja me olime märgades tingimustes, mitte ei mõnulenud soojas ja päikeses,  aga nagu Reet Linna ütleb oma pühapäevases saates Prillitoos: "Elame veel!"

Liikumisõpetuses ekspromtülesanne - kultuur ja sport käsikäes. Pimeluuletus spordist.

Neljapäeva varahommikul toimus 11 klassi liikumisõpetuse tunnis ekspromtülesanne. Proovisime sporditeemalist pimeluuletamist. Eelnevalt olime vaimse tervise kajastusel juhtinud tähelepanu ampsudele, mille eest ma ennast kiidan. Luuletamise eest aga ei osanud ennast keegi kiita.

Ja nii see algas. Jagasime õpilased paarideks ning igale õpilasele paber. Eesmärk oli luua kahe salmiline ehk kaheksa realine luuletus. Mis kõige tähtsam - luuletus peab riimuma.  Iga õpilane kirjutas oma paberile ühe luulerea, voltis selle lause peitu ja kaaslasele ütles oma lause viimase sõna. Vahetati paberid ning tuli unustada oma lause ja keskenduda saadud sõnale, et luua uus riimuv lause kuuldud sõnaga. Sedasi pendeldati kahe paberi vahel, kuni saadi kokku üks korrektne luuletus.

Tulemusi oli väga vahvaid. Juhin tähelepanu, et kaaslased teiste lauseid ei teadnud. Järgnevalt mõned luuleread.....

Olen hull spordimees

mul on suured saavutused ees

spordivaim on mul alati sees

olen tugev mees

pärast ma ujun nagu kala vees

sõidan rattaga eriti pika tee

jõin ma ära terve kannuvee

üli kreisi oli see.

.......

Sport on minu moto

aeg teha lõbus spordifoto

staadionil istun tagumik liivas

suusakepid käes tunnen, nagu oleks mul tiivad,

oh palun lõpetage mu piinad.

Teen trenni terve öö ja päev

pärast kehalise tundi on punased mu käed

mind suusatama kutsuvad suured lumemäed

küll sa kunagi mind Kelly Sildaruga näed.

........

Tõmban jalga trennipüksid

õues teen ma sporti üksi.

Ma ei kanna nokamütsi

mängisin bowlingut ja kõik jäi püsti.

Jooksen palju siia-sinna

kooli ei meeldi mulle minna

jooksen välja Tartu linna

poes vaatasin proteiini bar´i hinda.

........

Kepid kätte suusad alla

spordipäeval mul pisarad valla,

lumme lendamist ma ei salga

ehk kunagi saan spordi eest palka.

Halb ilm ei saa heidutada tarka

kehkas mul vaja kaasa teha..

Sporti teha on lihtsalt mega

ära mind sporti tehes sega

ma lihtsalt armastan sporti teha.

.........

Minu lemmikpäev on spordipäev

See ei ole tüütu päev.

Sporti ma nüüd unes näen

kõrgele ma tõstan käed.

Ainus asi, mida unes näen on mäed

palvetan ja taeva poole tõstan käed

võit on mul nüüd käes!

 

Avastart ka Tallinna koolinoorte MV tehtud.

Tallinna koolinoorte MV said ka avastardi ning seda ikka ja jälle teatejooksudega Tallinna "Kalevi" staadionil. Ilm näitas juba sügise märke, aga püsis soe. "Kalevi" staadioni muru oli küll ilus roheline, aga rajakate harjumatult sinine nagu tänapäeval moes, aga imelik tundus see, et parandused olid justkui pooleli. Radade jooned olid katkendlikud, nagu liikluses. Nalja tehes võiks ju öelda, et "rajal olid kohad, kus teisest mööda joosta". Aga see selleks. Teatejooksud toimusid ju ainult murul, kus maha oli pandud 80m rajad ja neid mahutati  kokku 8 rada.

Võistlust alustasid põhikooli tüdrukud, kes pidid pendelteatejooksu vormis läbima 10x80m. Nendele, kellele tundub, et kõik jooksjad jooksevad 10x selgituseks, 80m kaugusel üksteisest on asetatud odad, mille taga kummalgi pool on 5 võistlejat. Stardipaugu kõlades alustab võistleja ühelt poolt jooksu ja peab andma teatepulga määrustepäraselt vastas poolel olevale jooksjale jne. Kusjuures just teatepulga määrustepärane üleandmine ongi selle jooksu kõige keerulisem osa. See kajastub ka suure hulga koolide mahavõtmisel.  Mis siis sassi saab minna? Teatepulga andmine käib ümber oda. Kui jooksja annab pulga valelt poolt oda (vastuvõtjal pole käsi ümber oda), kui jooksja ei lase õigeaegselt vahetuses teatepulka lahti, jookseb sellega taha, või kukutab pulga teatevahetuses maha (jooksja annab hilja või vara) ning järgmine ei saa teatepulgast kinni. Mis siis saab, kui nii juhtub? Võistlust saab jätkata, kui jooksja parandab vea ja võtab ise maha kukkunud pulga üles ning annab järgmisele jooksjale. Kui seda aga nii ei tehta, siis ongi protokollis DQ, mis tähendab diskvalifitseerimist (maha võtmist).

Põhikooli tüdrukud tegid sellel võistlusel väga  hea jooksu, kõik oli määrustepärane ning tulemuseks 13 koht 41 kooli seas (DQ 3 kooli). Pelgulinna Gümnaasiumi eest jooksid: Epp Vaarik, Lisette Lill, Pauline Lill, Mirtel Parvelt, Simona Sepp, Simona Senosi, Maasika Lemsalu, Ellu Annus, Mona Nooni, Anna Liisa Lindmets, Lilli Väljaots.

Edasi oli kord põhikooli poiste käes. Meie võistkond oli sel korral kohe esimeses vahetuses ebaõnnega. Kaotasime vahetuses pulga, aga võtsime selle määrustepäraselt üles ja andsime edasi ning võisime võistlust jätkata, aga sekundeid kulus ikka armutult. Tulemuseks 25 koht 37 kooli seas. Märkimisväärne on aga koolide hulk, kelle taga protokollis oli DQ (6). Meie kooli esindasid:Johannes Lillemets, Henry Erilaid, Samuel Lillemets, Eldar Liim, Roger Mätlik, Oskar Sander, Glen Gross, Indrek Heinaste, Erik Kelmi, Kaur- Gustav Sakkeus.

Gümnaasiumi osa jooksudeks kogunesid aga juba sügisesed vihmapilved, mis tegid taeva nii tumedaks, nagu oleks "viimne päev" saabumas. See aga ei takista võistluste jätkumist. Õnneks meie neidude jooksuks vihmavaling veel alla ei sadanud. Neiud jooksid väga südika jooksu ning tulemuseks napilt esikümnest väljajäämine. 11. koht 28 kooli seas ja nüüd üllatusmoment - selles vanuseklassis ei võetud ühtegi kooli maha! Meie kooli eest jooksid hea tulemuse: Karmen Eller, Annika Sarv, Victoria Puusepp, Maria Aun, Debora Moor, Eliisa Zelenets, Karolina Toropkin, Helina Kaljuste.

Sel korral jäid esmakordselt võistlusest eemale gümnaasiumi poisid, kuna esimesel perioodil abiturientidel liikumisõpetuse tundi tunniplaanis pole ja 11. klassis on vaid 2 noormeest. Aga pole hullu. Saab ju Pelgulinna Gümnaasiumist juba üsna pea põhikool ja elu läheb edasi!

Aitäh õpetaja Riina Noolele, kes meile ka kauni võistkonnapildi tegi.

Meie kooli õpilane REVO MAIMRE U-17 MAAILMAMEISTER ja EUROOPA MEISTER piljardis 2024!

Sellise saavutuse üle nagu meie, 2024 aastal oma kooliperega rõõmustada saime, ei saa paljud teised koolid. Nimelt õpib Pelgulinna Gümnaasiumi 9B klassis õpilane REVO MAIMRE, kes ühel ja samal aastal võitis U-17 vanuseklassis 10 palli piljardis MM-i ja ka EM-i kulla. 

Üle üldse on Revol Piljardiliidu andmetel 7 suurvõistluse tiitlit. Oleme Revo sinu üle väga uhked ja soovime edu veel paljudeks aastateks. Edu spordis ja õpingutes!

Tegime Revole ja ta perele üllatuse ning läksime klassiga ja kooli direktori Tõnu Piiburiga Tallinna lennujaama vastu. Kooli poolt oli imeilus likkekimp ja meenuvad direktori sõnad ennem Revo saabumist: " Koolis me ei karju, aga lennujaamas karjume! Ja me karjusime!

Aitäh Eesti Piljardiliidule fotode eest. Parempoolsel pildil on Revo koos treeneri Raimo Teesaarega.

Suviselt soe spordipäev rannaliival.

Pelgulinna Gümnaasiumis avati uus kooliaasta suvesoojaga ja rannaliival. Liikumisõpetuse õpetajad on võtnud nõuks, et iga aasta uut moodi ja võimalusel erinevates kohtades. Sel aastal on kooli algus olnud nagu suve vaheaja jätk, ilmad kuumad, päike kõrvetamas ning rannaliiv tulitas talla all. Nagu tavaks saanud, siis ikka kogu kool korraga. Nii plaanisimegi üritust ligi 600 õpilasele ja õpetajatele.

Algatuseks segasime võistkonnad omavahel ära, moodustasime 10 võistkonda, kus pea igas keskmiselt 12 võistlejat. Spordipäeva ülesanded näitasid ette gümnasistide ja õpetajate segavõistkonnad, neile järgnesid VI ja II klasside segavõistkonnad, siis IX klasside ja IV klasside segavõistkonnad, siis VIII ja V klasside segavõistkonnad ning lõpuks VII ja III klasside segad või segased, kuidas lugeja soovib.

Võistelda tuli neljal erinevate vahenditega ülesandel, kus esmatähtis oli koostöö. 

Esimeseks alaks hüpitsaga paarisjooks, kus tuli hüpits tuua, vedada võistkonna jalgade alt läbi ja tagasi teel üle peade alguspunkti viia ja sedasi kogu võistkonnal. Oi-oi, kui raske oli rannaliival joosta, siis hüpata, isegi kükitamine lõpuks oli vaeva nõudev. Sellega said kõik võistkonnad toredasti hakkama. 

Järgmiseks alaks oli pallivise. Võistkonnad valisid endi seast välja kõige tublima viskaja - püüdja ehk kapteni. Tema jäi siis veepiirile. Teised kogunesid kolonni kaptenist 5m kaugusele. Nüüd hakati palli viskama nii, et kes kaptenile tagasi viskas kükitas. Sedasi kulges palli teekond nagu rongis. Võitis võistkond, kel "rong" esimesena kükitas ja kaptenill käsi palliga üleval. Nii mõnigi pall leidis tee merre, Ega see täpse maa viskamine polegi nii lihtne, kui esmalt paistab. Päike paistis ju ka!

Nüüd oli võistlusülesandeks paigalt kaugushüpe. Ikka rannaliival ja veidike kaldega mäkke. Võistlejad hüppasid eelmise hüppaja jälgedest edasi. Kohtunik luges kokku hüpped kuni finišit tähistava ääreni. Vot see ülesanne osutus paljudele keeruliseks, aga usun, et kui oleks tähele pannud ja täpselt jälginud, kuidas ette näidati, polekski nii keeruline olnud, aga mere ääres ongi raske keskenduda.

Viimane ülesanne oli esimesega võrreldavalt väga emotsionaalne. Tuli veidi mäest alla mere poole joosta ja läbi rõnga söösta ning tähiseni jõuda. Järgmine laps sai stardi siis, kui kohtunik loa andis. Sedasi ennetasime "lastehunnikut" rõnga taga ja ilmselt ka nuttu ja hala.

Kokkuvõtteks saame lugeda spordipäeva kordaläinuks, täname õpilasi ja õpetajaid, kes sportlastena kaasa lõid. Suur tänu õpilastele ja õpetajatele, kes kohtunikena abiks olid ja muidugi endid, liikumisõpetajaid, kes me mõtleme välja tänapäeva kooli liikumisülesandeid, mis peaksid olema kõikidele meele järgi ja ei tohiks tekitada stressi. Tähtis on liikumine ja sellest tuntav rõõm!

Meie noored discgolfi mängijad esindasid Pelgulinna Gümnaasiumit vabariiklikul finaalvõistlusel Tartus!

Pelgulinna Gümnaasium oli esindatud Snäp koolinoorte discgolfi võistluse  Tallinna voorus kõige arvukama esindusega. Järve Coolbethi parki oli kogunenud üle 40 noormängija erinevatest Tallinna koolidest põhikoolist gümnaasiumini tüdrukud ja poisid.

Pelgulinna Gümnaasiumit esindas 10 noorsportlast: Erik Sprivul, Karl Ränd, Kaur Gustav Sakkeus, Kristofer Virtmann, Jan Marken Juhalu, Remo Kurem, Karl Kivisäk, Revo Maimre, Debora Moor, Oliver Järg.

Võistlusprogramm nägi ette erinevatelt kaugustelt puttimine, lähenemist, pikimat drive (viset) ja 6 korvi discgolfi mängu vastavalt reeglitele. Kogu ettevõtmise parimad said kutse Tartusse Roosi discgolfi parki finaalvõistlusele, kus juba pistsid rinda vabariigi parimad end ka meistrivõistlustel näidanud noored discgolfarid.

Nii läkski sõit Tartu poole finaalturniirile kutsututega: Erik Sprivul, Karl Ränd, Kaur Gustav Sakkeus ja Debora Moor. Tartu võttis meid vastu tohutult soojalt, kuumakraade +29, playerbackis jook ja proteiinibatoon ning natuke kommi. Vett ja päikesekreemi oleks aga kulunud marjaks ära kohe mitu pudelit.

Kõige suurem esindatus oli muidugi põhikooli poiste osas, kus võistlustules 44 noormeest. Konkurents tohutu, aga meie poisid andsid endast parima. Peale 10 korvilist discgolfi oli Erik lausa jagamas 3 kohta. Kuna aga liideti edasised punktid, mis saadi veel puttidest, lähenemistest ja drivedest, siis medalikohta hoida oli väga raske. Aga väärtuslikke punkte võtsid kõik, kuid summeeritult tuli tunnistada ikka Eesti eliitsportlaste paremust. 

Meie noored on aga niinimetatud Pelgulinna Gümnaasiumi discgolfi pioneerid, sest ennem neid pole koolinoorte võistlustel meie kooli lapsed võistelnud. Snäp võistlussari toimus sel aastal 3. korda ja ikka Tartus.

Aitäh Teile, olen discgolfi kõikidele oma õpilastele vähemalt 2x aastas peale surunud. Need, kes ära kannatanud olid ka rõõmuga nõus kooli esindama tulema, selle üle olen ma tohutult õnnelik!

NB! Tähelepanuväärne on see, et discgolfi maailmas on minu endiseid ja praeguseid õpilasi  noormehi 58. Sellist arvu pole ette näidata mitte ühelgi Tallinna kooli liikumisõpetajal.

Ja nagu ütleks Metsatöll oma laulus kui räägiks discgolfist: "Metsas näeme rsk!"

Spordivahetunnid tulid, et jääda!

Pelgulinna Gümnaasiumis toimusid sel õppeaastal esmakordselt planeeritud spordivahetunnid. Seitsme kuu jooksul toimus 9 erinevat üritust ja mõõduvõttu. Kahel pikal vahetunnil said õpilased tulla staadionile, võimlasse või auditooriumisse proovima, kas juba tuntud spordialadega seonduvat või suisa uut. Osalejaid oli väikestest suurteni. Kõige tublimad spordivahetunni külastajad olid vaieldamatult VI ja VII klassi poisid- tüdrukud. Poleks kooliaasta abiturientidel poole aprilli peal ära lõppenud, oleks nemad oma noorematele koolikaaslastele kindlasti konkurentsi pakkunud.

Aga teeme siis väikese ülevaate:

NOVEMBER .

Esimeseks spordivahetunniks sai valitud meie kooli kõige populaarsem ala - jalgpall. Võimlasse spordivahetunni, kus jalgpallurid võisid oma oskusi demonstreerida. 3x3m platsil tuli sooritada jalgpalli "kõksimine". Ajalimiiti ei olnud, aga sooritus tuli teha eksimiseni. 12. klassi õpilane Erki Haljasmäe jõudis 1000 kõksini, siis sai lihtsalt vahetund otsa. Parim põhikooli kõksija oli Gerret Ninn, kes jõudis 550 korrani.

Ajaloo ja ühiskonna õpetaja Silver Päev tutvustas auditooriumis oma välismaa jalgpalliklubeide sallide kogu.  Auditooriumis oli kooliperele tutvustamiseks 36 ägedat salli. Sallikogu on õpetaja sõnul suurem, kuid imetlusväärseks teeb asjaolu, et õpetaja on isiklikult sallide järel nende klubide mängudel käinud ja see on juba väärtus.

DETSEMBER.

Sellesse kuusse mahtus palju. Alustasime 1 detsembril ülekoolilise püramiidide konkursiga, kus lavalt käis läbi 36 erinevat püramiidide esitust. Võidutsesid muidugi masskavad ja neid polnudki vähe, kus laval kogu kursus.

Järgmine üritus oli IT õpetaja Petri Asperki eestvedamisel sulgpalli tutvustus. Õpetaja tõi kooli kaasa 2 mobiilset kergesti paigaldatavat sulgpalli väljakut ning abiturient Oliver Järg oli abiks kohalolijatele sparringupartneriks olema.

JAANUAR

Nüüd oli kord hüpitsaga paarishüppamise käes. Paarilisega tuli minuti jooksul võimalikult palju hüppeid sooritada. Paariline jätkas hüppamist kohe, kui alustajal juhtus viga ja nii korda mööda, kuni minuti täitumiseni. Ka sellel üritusel oli õpetajate esindaja olemas, Bioloogia õpetaja Inga Proomann hüppas "kulda", õnneks sai ikka paariline ka mõne hüppe teha.

.

VEEBRUAR.

Tennispallidega žonglöörimise vahetund osutus esmapilgul kõige vähemase huviga vahetunniks, kuid jooksvalt käis saalist läbi proovimas siiski arvestatav arv noorartiste.

MÄRTS.

Vabavisete võistlus oli taas rohkearvuline. Challenge väljakutsel tuli sooritada 10 vabaviset. Päris 100% esitust küll võistluspäeval ei tulnud, piirduti 9 korviga 10-st, aga eelmisel päeval liikumisõpetuse tunnis ajaproovi ajal sooritas 7. klassi õpilane Karl Ränd 10-st 10 korvi. Kuna võistluspäeval Karl osaleda ei saanud, siis sel korral ka tulemust ajalukku ei kirjutatud.

APRILL.

Aprillikuu spordivahetund oli vahendiga, mida teistest koolidest ei leia. Nimelt saame meie olla uhked, et meil on olemas tasakaalurattad, millega sõitmine on juba mistriklass. Nii saigi parimad välja selgitatud II korruse koridoris, kus võitjad läbisid 50m ja need trikitajad olid 7 klassi poisid Paul Samuel Valton ja Antoni Sepa. Parim tüdruk oli Eliise 5. klassist. Katsetamas käis 16 õpilast 5.-8. klassini, poisse rohkem!

MAI.

Viimane selle õppeaasta spordivahetund oli kõige populaarsem. Loomulikult meelitas ilus päikseline kevadilm välja palju poisse, et lüüa jalgpallis penalteid. Igal üritajal 5 katset. Väravates meie kooli esiväravavahid Erik Kelmi ja Kaur Gustav Sakkeus.  Viis viiest sahistasid palli väravavõrku ka päriselus klubi jalgpalli mängivad Alexander Sillamaa ja Sebastian Lillemets.

Ilusat sportlikku suve!

Liikumisõpetajad.